Turundusjuht: kehvad AI-tekstid on ohtlikud su vanaemale, aga ka su ärile
Viimase aasta-kahe jooksul on internet hakanud täituma tehisintellekti poolt kirjutatud nigela kvaliteediga tekstidega. Elisa ärikliendi ja uute teenuste turunduse valdkonna juht Marko Laanes tõdeb, et kui osadel ettevõtetel on see aidanud testida, kas tekstiloome saaks nende ärile kasulik olla, siis teiselt poolt on uudse võimaluse võidukäik kaasa toonud pettuste ja väärtusetu sisu epideemia.
“AI abil tekstide loomises pole midagi halba, kui seda tehakse mõistlikult. See on lihtne, kiire ja odav viis midagi valmis teha, et seda seejärel ise või partnerite abil paremaks muuta, või lihtsalt korraks kiirelt testida, kas blogipostitused ja uudised suudavad mingiski suunas mõõdikuid parandada,” lausus ta ja lisas, et kui sisust mingit kasu nähakse, saab juba võtta strateegilisema lähenemise ja hakata sisuloomega teadlikumalt ja kvaliteetsemalt tegelema.
Kuigi paljud väiksemad ja suuremad ettevõtted ka nii talitavad, siis on AI-buumi valguses hakanud järjest levinumaks muutuma pikaajaline väärtusetu ja madala kvaliteediga sisu loomine. Mõnel juhul tehakse seda laiskusest või teadmatusest, teistel juhtudel aga selgelt pahatahtlikel eesmärkidel. Näiteks plaaniga kedagi petta või kasutada guerilla-SEO strateegiaid enda lehe ajutiseks upitamiseks.
Laanese sõnul on see ühteaegu ohtlik, aga ka pikaajalises vaates äridele riskantne olukord. Viimast eriti silmas pidades tulevikuarenguid: kuigi AI-kirjaoskus ei ole täna veel tasemel, kus keskmine inimene suudaks hõlpsalt eristada mõtte ja hoolega loodud sisu robotsisust, on trend sinnapoole liikumas.
“Ega klient loll pole. Inimestele meeldib kvaliteet ja enda sidumine ettevõtetega, kes päriselt hoolivad sellest, mida teevad. Kui ühel hetkel ära jagatakse, et nende tähelepanu on võidetud noppides kõige madalamaid õunasid või kasutades ebaeetilisi strateegiaid – näiteks end spämm-sisu abil Google’is kõrgele tõugates – pööratakse kiirelt selg,” lausus ta. “Selle kõrval ei maksa ka unustada, et suured otsingumootorid on pidevalt oma algoritme täiustamas ja ei maksa kahelda, et ebamõistlikke võtteid kasutanud lehed saavad varem või hiljem karistada.”
Äriliste riskide kõrval püstitab madala kvaliteediga AI-sisu ka märksa käegakatsutavamaid ohte, muutes oluliselt lihtsamaks küberpettuste läbiviimise. Juba täna võib Google’ist e-poodi otsides leida esimeste vastete seast kahtlase sisuga välismaised lehed, mis on täidetud tehisintellekti poolt genereeritud sisuga. Selle kõrval on järjest veenvamaks muutunud ka õngitsuskirjad ja Facebooki libaloosid.
Võidurelvastumisest kasu pole
Järjest enam kasutatav kehv AI-sisu on Laanese sõnul mõneti kahvlisse pannud ausad ja tragid ettevõtjad, kes peavad nüüd konkureerima küsitavamaid võtteid rakendavate brändidega. Näiteks pole tema sõnul täna liialt haruldane olukord, kus mõni keskmise suurusega ettevõte surutakse otsingumootoris mitu kohta alapoole lihtsalt seepärast, et konkurent on hakanud avaldama sadu prügiartikleid, mille kvaliteeti Google ausalt hinnata pole suutnud.
“Ja siin tekibki loogiliselt küsimus, et mida siis tegema peaks. Ühelt poolt tundub, et justkui peaks võidurelvastuma: kui konkurent teeb nii, siis ju pean ise ka nii tegema. Aga enamasti ei ole see mõistlik mõte,” selgitas ta. “Tuleb meeles pidada, et varem või hiljem jõuavad veebigigantide süsteemid tasemele, kus spämmsisuga läbi ei löö – ja neid võtteid rakendatud lehed surutakse allapoole – teiseks ei tasu langetada oma kvaliteedistandardeid, millega tänased kliendid on võidetud.”
Selle asemel tasuks tema sõnul selliste olukordade tekkimisel keskenduda mõnda aega teistele turunduskanalitele ning hinnata ümber oma strateegia. “Kui SEO-tegevused tunduvad hetkel viljatud, siis äkki ongi hea aeg Instagramis silmapaistvamaks muutuda. Kui Google end jälle kunagi kokku võtab, on tulemuseks kaks hästi töötavat kanalit,” rääkis ta.
Siiski toonitas ta, et tehisintellekt ega selle toodetud sisu pole kunagi oma olemuselt halvad, vaid murepilved kerkivad esile juhul, kui AI mõttest mööda vaadatakse.
“Tänane AI on assistent, kes sind aitab, mitte võluvits, mille abil saad oma turundusosakonna lahti lasta. Roboti loodud tekste võib julgelt kasutada, aga seda peab tegema mõistlikult ja kooskõlas mingi reaalse strateegiaga. Tehisintellekti ja inimese koostöös saab luua midagi väga head, aga kui üritada niisama AI-sisuga internetti vaippommitada, on tulemuseks plekk ettevõtte mainel ja hulk raisatud aega – lõpuks mingit suurt kasu sellest lihtsalt pole,” lisas ta.
