Tuleviku tööandja otsib digioskuseid ja õigeid pehmeid väärtuseid

Tööturul konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb muutustega kaasas käia ning ajad, mil piisas ühe ameti selgeks õppimisest, on ammu möödas. See ei tähenda, et enam poleks võimalik pikalt ühe töö peal püsida, vaid et iga töötaja peab suutma oma rollis ajas areneda – tööandjate otsitud oskused muutuvad kiirelt arenevas maailmas pidevalt ja konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb suuta kohaneda, räägib arvamusloos Elisa talendijuht Keishy Margus.

Tuleviku ennustamine ja tööturu tulevikutrendide prognoosimine on tänamatu töö ning keegi ei tea täpselt, mis järgmise viie või kümne aasta pärast toimuma hakkab. Eriti keeruliseks on prognoosimine muutunud tänapäevases maailmas, mis muutub peadpööritava kiirusega: see, mis tundus tõenäoline eilse seisuga, võib homseks olla juba muutunud. Küll aga on võimalik hinnata makrotrende ja võrdlemisi kindlalt väita, mis on need põhioskused ja -omadused, mida tööandjad täna, homme ja kümne aasta pärast oma tööpere puhul kõige olulisemaks peavad.

Ühest küljest võib tehnoloogia arengut vaadata kui katastroofilist muutust, kus varem inimeste poolt tehtud töö võtavad üle masinad, algoritmid või tehisintellekt. See toob kindlasti individuaalsel tasemel kaasa paljude elude drastilist muutust, väljakutseid ja kohanemist, kuid samas peab ka maailm suutma areneda. Tehnoloogiliste murrangute tulemuseks kõrgem elukvaliteet ning vähem tüütu töö tegemist, mis võimaldab inimestel tegeleda sisukamate ja loovamate ülesannetega. Lühiajalises individuaalses vaates võib see olla valus, pikas perspektiivis ja kollektiivses vaates on sest aga vaid kasu.

Et suurima muutuse tööturule toobki kaasa just tehnoloogia areng, siis on ja jääb ka lähemate aastate vaates tööturul konkurentsivõimelisena püsimise eelduseks digioskused ja oskus seni puudolevaid teadmisi jooksvalt omandada – kes tehnoloogia arenguga kaasas ei käi, jääb lihtsalt maha. Seejuures pole digioskuste arendamine ja täiendamine vaid midagi, mis puudutaks IT-sektoris töötavaid inimesi: ainuüksi veidi enam kui pool aastat ChatGPT-ga on näidanud, et tehnoloogiliste hüpetega peavad suutma kohaneda kõik, alates õpetajatest, lõpetades assistentidega.

Tehnoloogia arengu kõrval muutub inimlikkuse säilitamine aina olulisemaks

Kõik tänane näitab, et AI ehk tehisintellekt on midagi, millest saab õige pea paljude ametite täitjate jaoks asjalik kolleeg. Nii nagu liigub mingi osa töökohustustest tehnoloogia kätte, muutub olulisemaks tänaste töötajate pehmete oskuste portfell. Seda nii enda jaoks, kui ka tänaste ja tulevate kolleegide toetamiseks ja juhtimiseks.

AI ja inimese koostöö algus ei saa kindlasti olema oma takistuste ja väljakutseteta ning kui need esile kerkivad, on igas ettevõttes vaja inimesi, kes aitaks üleminekuperioodil emotsioone juhtida ning alles tehnoloogiaga leppivatel kolleegidel – ja ka klientidel – muutustega kohaneda. Inimliku puudutuse säilitamine nii organisatsiooni sees kui väljas muutub paratamatult tehnoloogilise võidukäigu taustal keerukamaks, mistõttu on ka aina olulisem, et töötajad suudaks muutuvate oludega kohaneda ja teineteist toetada.

Väärtuslikeks oskusteks on juba täna, ja tulevikus enamgi veel, innovaatiline mõtlemine ja oskus uusi võimalusi ära kasutada. Sidudes selle kõik kokku aina areneva tehnoloogilise maailmaga, muutuva tööturu demograafia ja ootustega ning mõnetise ebakindlusega, on selge, et tänasest töötajast homseks töötajaks või juhiks kasvamine on midagi, mis nõuab teadlikku lähenemist.

Uuendusmeelsemates organisatsioonides seda kõike juba ka mõistetakse ning töötajaid võimustatakse end tulevikuks valmis seadma. Kui kuskil on aga tulevikuvaade veel tähelepanuta jäetud, siis on aeg seda muuta. Maailm areneb kiirelt ning nii nagu ei tööta me enam täna nõnda kui kümne aasta eest, ei meenuta järgmise kümne aasta pärast tööturg enam tänast. Täpsed detailid tulevase töömaailma kohta selguvad küll jooksvalt, kuid vähemalt laias vaates õigete trendidega varakult kohanemine on see, mis annab eelise. Nii töötajale, kui ka tööandjale.