Teamsis kellegi rohelise täpi jälgimine ei ole paindlik töökorraldus

Paindlik töökorraldus tähendab, et töötaja saab oma tööaega ja -kohta osaliselt ise juhtida ning tulemused loevad rohkem kui pidev kohalolek. Kuid kui paindlikkus taandub lõpuks vaid sellele, kas inimene on tööpäeva jooksul ettevõtte valitud suhtlusprogrammis rohelise täpiga nähtav, pole tegemist usaldusega, vaid järelevalvega. Sellise pealtnäha pisiasja jälgimine räägib tihti organisatsiooni tegelikust kultuurist, räägib arvamusloos Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.

Paindlik töökorraldus ei saa toimida, kui töötaja peab end iga minut tööandjale tõestama, olles “aktiivne”. Vastupidi – see eeldab, et tööandja usaldab nii inimese tööaega kui ka töömeetodeid. Kui juht võib kolleegid hindavad töötaja panust selle järgi, mitu tundi ta Teamsis aktiivne paistab, muutub töökorraldus kiiresti formaalseks mänguks, kus inimesed õpivad süsteemi petma: hoitakse arvutit ärkvel, liigutatakse hiirt või logitakse sisse ka siis, kui tegelikult puhkust vajatakse. Tegelik tööefektiivsus seejuures ei kasva.

Kuigi paindlik töökorraldus peaks justkui andma inimesele rohkem vabadust oma aega planeerida, siis olukorras, kus fookus nihkub tulemustelt märgikeste jälgimisele, tekib surve, mis võib olla laastavam kui klassikaline kontoris viibimise kohustus. Töötaja ei julge enam lõunale minna, väikest jalutuskäiku teha või mõneminutilist pausi mõtete kogumiseks võtta. See aga vähendab keskendumisvõimet, loovust ja pikas perspektiivis ka töö kvaliteeti. Paindlikkuse lubadus asendub nähtamatu kontrolliga, mis tekitab frustratsiooni ja usaldamatust.

Tulemuste hindamise asemel kohaloleku kontrollimine ei ole kasulik kellelegi. Näiteks võib töötajale sobida oma tööpäevi korraldada nii, et hommikuti tegeletakse keskendumist nõudvate ülesannetega ning pärastlõunaks jäävad koosolekud ja kliendisuhtlus. Kui juht aga vaatab, et see inimene pole programmis igal hommikul “roheline” ja teeb sellest järelduse, et töötaja ei tööta piisavalt, siis viib see varem või hiljem pingeteni.

Reaalne paindlikkus vajab selgeid kokkuleppeid

Samas ei tähenda paindlik töökorraldus ka seda, et kõigile töötajatele antakse täielik vabadus ja kokkuleppeid polegi vaja. Efektiivne meeskond töötab kokkulepitud raamides – näiteks lepitakse kokku ühised kättesaadavuse ajad, olulised koosolekud või tähtajad. Need on konkreetsed ja läbipaistvad reeglid, mis annavad kindlustunnet nii juhile kui ka tiimile.

Oluline on see, et need kokkulepped oleksid ausad ja arvestaksid erinevate tööstiilidega, mitte ei taanduks lihtsalt kohalolu kontrollimisele, sest reaalsuses võib ka 24/7 “roheline” töötaja tegelikult täiesti tühja istuda.

Tõeline usaldus saab  tekkida ainult siis, kui juht hindab töötajaid selle järgi, mida nad päriselt saavutavad. Kui keegi suudab päeva jooksul olulised ülesanded ära teha ning samal ajal ka pere jaoks olemas olla, on see märk hästi toimivast paindlikkusest, mitte kontrolli puudumisest. See aga nõuab juhilt teadlikku otsust – mitte otsida tõestust iga minut, vaid vaadata tulemusi tervikuna ning usaldada.

Iga organisatsioon loob lõpuks oma töökultuuri. Kas kultuuri, kus inimesed julgevad oma tööpäeva kujundada nii, et nad oleksid motiveeritud ja produktiivsed või sellise, kus fookus on virtuaalsel kohalolul? Roheline täpp ei ole kindlasti mingi kvaliteedi ega pühendumuse näitaja. Reaalne paindlikkus tähendab vabadust ja vastutust üheskoos, sest ainult nii saab päriselt efektiivselt ja jätkusuutlikult töötada.