Süvavõltsing muutub hirmuäratava kiirusega igapäevaelu osaks

Deepfake , teisisõnu süvavõltsing on uus viirus ühiskonnas, mis näitab üha agressiivsemat levikut. Peamiselt seetõttu, et see pole ammu enam profifilmistuudiote leib, vaid laiatarbekaup. Viimatine, ka ERRi Pealtnägija poolt kajastatud riigikogu väliskomisjoni arutelu Vene opositsioonipoliitiku parema käe, liba Leonid Volkoviga lõi laineid ja kinnitas tõsiasja, et see on uus reaalsus mitte ainult Ameerikas, Aasias või Kesk-Euroopas, vaid puudutab väga teravalt ka meid Eestis.

Maad võttev trend paneb sealjuures muretsema mitte ainult riikide julgeolekuteenistusi, vaid tegutsema telekommunikatsiooniettevõtteid, IT-firmasid ning eksperte, et leida rohtu uue, üha maad võtva trendi vastu. Mainitud liba-Volkovi kohtumised ei toimunud sealjuures ainult Eesti riigikogulastega, vaid enne seda mitmekümne organisatsiooniga, enne kui päris Leonid Volkov asjale piiri pani. Probleem on seega globaalne ja tõsine.

Deepfake algas meelelahutustööstusest

Deepfake algas ja lõi kõigepealt sinna, kus auditoorium ning mõju oli kõige suurem - täiskasvanute meelelahutus. Selle mõju võib laias laastus hakata mõõtma 1896. aasta esimesest erootilisest filmist “Le Coucher de la Mariée”, kus näidati striptiisi. Sellest alates on tööstus mõjutanud tehnoloogia arengut. Interneti arenguga sai täiskasvanute meelelahutus tuule tiibadesse, mis võimaldas uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, et pakkuda aina uusi kogemusi. Seda tüüpi meelelahutusel on kaks peamist võimestajat – kiirem, parem ja odavam andmeühendus ning tehnoloogiline areng ja laialt kättesaadavad rakendused.

Täna on järg deepfake’i käes, pole ka ime, sest neil õnnestub kuulsustele erootilistes- või ka naljastseenides omistatud nägudega lihtsalt raha teenida. Maailma vallutavad platvormid, mis pakuvadki ainult erootikat, kus osalejatele on deepfake tehnoloogiaga antud staaride näod. See jälle omakorda on muutunud tehnoloogia odavamaks ning kättesaadavamaks. Täna on see juba küllalt hea, et petta inimesi ja algorütme, mis peaks neid tuvastama. Seega meelelahutuse mõju igapäeva elule on tohutu.

Deepfake osakaal on aastaga kasvanud hüppeliselt

Ekspertide hinnangul on aastaga kasvanud internetis ringlevat deepfake’ide osakaal 100 000 tasemelt 100 miljonini. Hinnanguliselt on täna juba 100 000 äppi laiatarbes, kus saab muuta või ära vahetada näo, helindada, lisada soovitud teksti või luua kehadublant ehk luua lihtsasti, ilma ekspertoskusteta süvavõltsinguga video.

See ei puuduta ammu enam täiskasvanutele mõeldud meelelahutust, vaid valimiste mõjutamist, valitsuse otsuste manipuleerimist, inimeste elu hävitamist või ka ettevõtete maine kahjustamist. Näiteid saab lisaks ülal mainitud poliitikute kohtumisele, saab tuua alates sellest, et suurriigi liba-president kuulutab sõja vaenulikule riigile, uudistes näidatakse plahvatust, mida pole tegelikus elus toimunud või tippnäitleja otsustab kandideerida USA presidendiks.

Selle aasta juulis Euroopa Parlamendi käsitluse kohaselt on süvavõltsingu ilmingud ja riskid peamiselt kolmes kategoorias – psühholoogiline, finantsiline ja sotsiaalne kahju. Esimene puudutab kiusamist, häbistamist, usaldusväärsuse kaotust; teine identiteedivarguseid, börsimanipulatsioone, mainekahju; ning kolmas uudismeedia manipuleerimist, survet demokraatiale ja õigusriigile ning ühiskonna stabiilsusele.

Sünteesitud reaalsus on jõudnud ettevõtete ja inimeste igapäevaellu

Aga mitte ainult, see on jõudnud ka igaühe meie igapäevaellu. Näiteks tööandjas pettunud töötaja või õpetajaga pahuksisse läinud õpilane otsustavad oma frustratsiooni välja elada luues kättesaadava rakenduse abil deepfake tehnoloogiaga alavääristava video. Libakontolt postitus võib isegi 1000 õpilasega kooli või mõnesaja töötajaga ettevõtte puhul levida mõne päevaga üle Eesti. Ekspertide sõnul ongi deepfake potentsiaalse pandeemia suur risk just selle kiires levikus sotsiaalmeedia kaudu. Meie praegused noored veedavad väga suure aja sotsiaalmeedias ja nutiseadmetes, see annab veel omakorda tõuke juba maad võtvale trendile.

Või siis ambitsioonikas reporter töötab korruptsiooni paljastava loo kallal, kuid loo varajases staadiumis hakkab levima deepfake tehnoloogial loodud video, mis kujundab autorist normidest kõrvale kalduva kuvandi, paneb tema suhu ebatsensuurseid või vastuvõetamatuid sõnumeid ning õõnestab teda professionaalsel tasemel. Väikese eelarve ning piisavate oskustega on võimalik viia see sisu laiade sihtrühmadeni ning nullida korruptsiooniuudise olulise. Nüüd ei tegele ajakirjanik enam oma loo kirjutamise ja tagamaade uurimisega, vaid võitleb kuvandiga, mis temast on loodud. Suure tõenäosusega lugu korruptsioonist jääb ära või lükkub edasi.

Deepfake tähendab nii näo asendamist kui videokohtumise osaleja võltsimiseni

Oleme jõudnud punkti, kus valvel peab olema kogu sotsiaalmeedia sisuga, mis on avaldatud pildi või video kujul. Sõnumite manipulatsiooniks kasutatakse enam tehnikat, kus isiku identiteeti ei muudeta, küll aga manipuleeritakse osaliselt nägu. Kõige lihtsam selline meetod on suu liikumise muutmine, mille abil saab mõjuisikutele sobilikku infot suhu panna ning sellega kogukondade suhtumist mõjutada.

Meelelahutustööstuses on enim kasutusel meetod, kus inimese nägu filmis asendatakse täielikult kellegi teise omaga. Kõik inimesed saavad seda ise katsetada läbi selliste tarkavarade nagu Faceswap ja DeepFaceLab. Uute nägude generaator on tegelikult vana hea AR lahendus, mida tunneme messengeri videodest, kus meil on võimalik endale peale kleepida naljanägusid, kuid nüüdne tehnoloogia võimaldab tekitada lihtsa tõetruu inimnäo.

Tõeline hitt on noorte seas kehaliigutuste manipulatsioon, kus inimese saab panna liikuma professionaalse tantsija, võitleja või isegi kurjategijana võimaldades mitut nägu kokku sulatada ning luua profiile, mida saab kasutada mitu inimest korraga.

Tehnoloogia areng loob vajaduse vasturavimiks ja valmisolekuks

Mis juhtub järgmiseks? Üle maailma tegeletakse seadusandluse korrigeerimisega, mis võimaldaks võidelda deepfake lahendustega. Tegelikkuses on nn uut viirust välja rookida väga keeruline. Tõnäoliselt suudetakse luua õigusraamistik, et keelata pärisinimestega deepfake’i loomine. Samuti püütakse üha suurema kiirusega arendada tehnoloogiaid, mis tuvastaksid sünteesitud reaalsuse pärisreaalsusest. Isegi meil Eestis on selliseid näiteid juba progressiivsete ettevõtete näol olemas. Kunstimaailmas on selleks juba kasutusele võetud NFT ehk non-fungible token, mis on unikaalne ja võltsimist välistav identifikaator. Kuid selle kasutamine tähendab kulusid. See ja ükskõik mis tüüpi võltsinguga võitlus tähendab, et nii riik kui ettevõtted ei saa enam piirduda ühekordsete investeeringutega infrastruktuuri ja tehnoloogia arendamisse, seda tuleb alustada juba täna ning teha regulaarselt.

Hea on tõdeda, et nagu öeldud, deepfake tehnoloogia arendamisega käsikäes luuakse pidevalt algoritme ja uusi rakendusi, mis tuvastavad süvavõltsinguid. Ilmselt tulevikus hakkavad meil telefonides ja arvutites olema tarkvarad, mis on sarnased viirusetõrje programmidele ning mis reaalajas kontrollivad selle autentsust ning seda, kust kontent tuleb.

Kui see ka nii ei lähe, siis üks on kindel - deepfake on tulnud, et jääda. See muudab meie maailmapilti, meie maailma tunnetust ning ka seda, kuidas oleme võimelised suhtlema tehnoloogiaga. Hea on alustada selle kujundamise ja turvalisuse loomisega juba täna, et liba-Volkovid, võltsplahvatused või sünteesitud videod ei vääraks meie reaalsustaju. See vastutus on nii riigil, telekommunikatsiooni ettevõtetel, organisatsioonidel kui igaühel meist.

Jürgen Jalakas

Elisa ärikliendi müügi- ja teenindusvaldkonna juht