Puhkamine on juhile üks raskemaid tööülesandeid

Juhtide sõnavaras domineerivad sageli tegevused nagu vastutamine, otsustamine ja efektiivistamine. Harvem leiab sealt aga puhkamise. Ometi on just juht see, kelle enesetunne ja töövõime mõjutavad otseselt kogu tiimi heaolu. Küsimus ei ole selles, kas peab puhkama, vaid miks juhid sageli seda teha ei julge.

Tasapisi on meie töökultuuri juurdumas arusaam kvaliteetse puhkuse vajalikkusest. Puhkama ju peab ja inimene ei saa ega peagi olema pidevalt vaimses või füüsilises töörežiimis, eriti praegusel always-on-ajastul. Samas võtab aega mõtteviisi kinnistumine, et puhkus ei ole luksus, privileeg ega laiskuse märk, vaid loomulik osa tööelust. Juhid projekte, korraldad koosolekuid, teed otsuseid, puhkad. Ka juhtimisteadlane ja organisatsioonipsühholoog Adam Grant on öelnud, et puhkus ei ole tegevusetus, vaid eeltingimus kestvatele tulemustele.

Katsumusterohke tööülesanne

Nagu paljude asjadega elus, on ka puhkamisega teoorias lihtsam kui praktikas. Paljud on üles kasvanud mentaliteediga, et hea juht on alati kohal ja kättesaadav. Selle taustal tundub puhkama minek vastuvoolu ujumisena. Ent kui juht ei puhka, hakkab see paratamatult mõjutama otsuste kvaliteeti, suhtlemisviisi ja lõpuks ka kogu organisatsiooni kultuuri. Puhanud juht seevastu oskab paremini näha tervikpilti, märgata mustreid ning teha julgemaid ja läbimõeldumaid otsuseid. Niisiis näitavad kõik märgid, et puhkamine on juhitöö oluline osa. Ometi on see paljude jaoks üks raskemaid tööülesandeid.

Hirm olla kergesti asendatav

On mitmeid põhjuseid, miks see nii ületamatult raske tundub. Üldjuhul ei karda juht seda, et tema äraolekul läheb midagi katki, tulemused kukuvad järsult või tööle naastes ei ole tehtust midagi alles. Suurim hirm peitub hoopis selles, et mitte midagi ei juhtu – ehk tema puudumist ei pruugita märgatagi.

Ratsionaalsel tasandil on see aga eduka juhtimise märk: organisatsioon toimib ka siis, kui juht on ajutiselt eemal. Pikas plaanis võiks see olla iga küpse juhi eesmärk.

Psühholoogiliselt on see siiski ebamugav. On veider kogemus näha, et kõik toimib ilma sinuta. Ühelt poolt tekib rahulolutunne, sest oled valinud õiged inimesed, loonud toimivad süsteemid ja usaldusliku keskkonna. Teisalt hiilib kuklasse küsimus: kas mind on siis võimalik organisatsioonist nii lihtsalt “välja kirjutada”? Sisemine vastuolu on loomulik, sest juhi identiteet on sageli tugevalt seotud tema rolli ja mõjuga.

Julgus värvata endast tugevamad inimesed

Aga hea eeldus puhkuse võimaldamiseks peitub just hästi komplekteeritud ja kokkutöötavas tiimis. Küpse juhi üks selgemaid tunnuseid on julgus võtta oma tiimi tööle endast tugevamad inimesed. See ei ole ainult värbamisotsus, vaid taas psühholoogiline samm. Oskus tunnistada, et juht ei pea olema pruut või peigmees igal pulmapeol ega omama vastuseid igale küsimusele, mis töös esile kerkivad.

Just selline tiim loob pinnase, et süsteem suudaks toimida lühemat või vajadusel ka pikemat aega ilma juhita. See on korraga nii suurim kompliment kui ka suurim väljakutse, mis teebki olukorra juhi jaoks vastuoluliseks. Ühelt poolt kinnitab see, et oled õiged inimesed valinud ja loonud toimiva struktuuri. Teisalt toob see esile juhi haavatavuse – tõdemuse, et ta on teatud mõttes kergesti asendatav, mida juba eespool mainisin. Kuid väidan, et paradoksaalsel kombel muudab see juhi mõju pikaajaliselt tugevamaks, mitte nõrgemaks. Kui juht teab, et tema tiimis on inimesi, kes suudavad vastutada, otsustada ja edasi liikuda, kaob vajadus olla pidevalt valvel ja “puldis” ka muul ajal. Samal ajal tekib võimalus panustada kvaliteetset aega oma inimestesse.

Puhkama minek on kindel protsess

Et nii juhid kui ka teised organisatsiooni liikmed saaksid tegelikult puhata ning töölolijad teaksid, kuidas ja mida teha, peavad olema paigas selged kokkulepped ja töökorraldus.

Töötajad vajavad vastuseid küsimustele: mille alusel määratakse asendajad, kelle poole pöördutakse otsustamist vajavates olukordades, kuidas on tagatud vajaliku info kättesaadavus ning mida teha hädaolukordades. Need ei ole juhuslikud teeme-nii-kuidas-juhtub või proovime-selle-aja-ära-kannatada lahendused, vaid teadlikult läbimõeldud koostööreeglid. Alles siis saab rääkida sujuvast töökorraldusest ja toimivast infoliikumisest ka puhkuseperioodidel.

Kui juhil on enda ümber tugev tiim ja protsessid on kaardistatud, muutub puhkus ka reaalselt võimalikuks. Siis ei ole see enam ainult kalendrisse märgitud päevade rida, mida on kerge edasi liigutada. See on meelerahu, et tiim on hoitud, asjad kontrolli all ja maailm ei lõppe sellega, kui juht kontoriuksest välja astub. 

Suure suve eel tasub juhina peeglisse vaadata ja mõelda, kas otsustamise või tulemuste mõõtmise kõrval on ka puhkamine järgmiste tööülesannete hulka arvatud.

Diana Räbbin, Elisa keskastmejuht