Populaarsed tehnoloogiad on populaarsed põhjusega: neist ei tasu mööda vaadata alustaval arendajal ega uhkel suurettevõttel

Arendusmaailmas oma esimesi samme astudes seisab enamik inimesi kiirelt vastastiku ühe küsimusega – millise keele ja tehnoloogia algust teha. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe tõdeb, et kuigi otsesest valet valikut keegi teha ei saa, siis on võimalik oma elu teha oluliselt keerulisemaks kui peab. Viimast eriti siis, kui unustatakse see, milline on kohaliku turu reaalsus.

“Kui ambitsioon on ka päriselt arendajaks saada ja töötada Eestis, on paratamatu, et töö leidmiseks tuleb vähemalt baastasemel mõista mõnd tehnoloogiat, mida siinselt tööturul ka aktiivselt kasutatakse. Spekter on küll üsna lai, kuid kõige-kõige levinumateks keelteks on Java, JavaScript ja .NET ning nende raamistikud,” lausus ta. “Muidugi kasutatakse veel sadat väiksemat-uuemat keelt, aga need on kolm suurt tehnoloogiat.”

Seetõttu on need ka keeled, millele tasub esimeste õpingute raames keskenduda. Olles aga iseõppija ning kasutades õppimise lähtekohana peaasjalikult välismaiseid allikaid, on konkreetse turu tausta teadmata lihtne teha vale valik. Näiteks märkis Põllumäe, et Ameerika kõige populaarsemad tehnoloogiad erinevad mõnevõrra siinsetest ja valides USA jaoks loodud juhendmaterjale sirvides esimeseks keeleks midagi selle turu spetsiifilist, on lihtne teha veidi vale valik.

Samas rõhutab ta, et täiesti vale valikut pole võimalik programmeerimist õppima asudes teha. “Arendamine on arendamine ja keele õppimine on keele õppimine. Kui üks keel juba selge, saavad järgmised selgeks juba oluliselt kiiremini. Seega on see veidi nagu see, et hakkaks eesti keele asemel õppima võru murret: pärast murde selgeks saamist on riigikeele ära õppimine juba üsna lihtne, aga ikka on oma elu tehtud veidi raskemaks kui oli vaja,” lausus ta.

Ohukoht on ka teisel pool

Mitte kõige mõistlikuma tehnoloogia kasuks otsustamine pole aga midagi, mis oleks vaid alustavate arendajate probleem. Sama vea võivad Põllumäe sõnul teha ka ettevõtted, kes on valimas eesootavateks arendusteks tehnoloogiaportfelli. Ehitades oma lahendused üles tehnoloogiatele, mida kohalik turg tegelikult toetada ei suuda, võib pädevate spetsialistide leidmine osutuda vägagi keeruliseks ning kalliks.

Näiteks märkis ta, et suur ohukoht tekib siis, kui valida peamisteks tehnoloogiateks midagi liialt uut või liialt vana. “Uus asi ei pruugigi kunagi käima minna ja üks hetk võib kogu tehnoloogialt tugi ära kaduda – pole kommuuni, pole uuendusi, pole arendajaid. Sarnast teed võivad asjad minna ka vanemata tehnoloogiatega. Ühel hetkel lõpetatakse selle toetamine või muutub see nii eilseks päevaks, et sellega ei taha enam eriti tegemist teha ükski arendaja. Kui kõik aga nende tehnoloogiate peale üles ehitatud, ollakse end veidi nurka värvinud,” selgitas ta.

See on ka põhjus, miks tasub tema sõnul ettevõtetel sarnaselt alustavatele arendajatele võimalusel eelistada tehnoloogiaid, mis on end tõestanud ja mis on tulevikukindlad. “Iga uue trendiga ei tasu kaasa joosta ja jalgratast leiutada pole tarvis. Mõõdukas koguses on eksperimenteerimine tervitatav, aga selle jaoks peab olema juba laotud tugev vundament,” lisas ta. “Muidugi saab alati kuidagi hakkama ka veidi kehvemapoolse tehnoloogiaportfelliga, aga see teeb lihtsalt kõik natuke keerulisemaks kui see võiks olla.”

“End tõestanud tehnoloogiad on end tõestanud põhjusega. Need töötavad, need on võimekad ja nendega tahavad töötada nii erinevad ettevõtted kui ka spetsialistid. Kui võimalik, tasub neist ka ise kasu lõigata, nii arendaja kui ka firmana. Uus-särav-äge-vana-veider võib küll siin-seal mängu tulla, aga enamasti ei ole need need lahendused, mis karjääri või ettevõtte püsivatesse kõrgusesse viiks,” lisas ta.