Õppimine peab olema juhi töösse sisse kirjutatud

Kui juhi töö hakkab tunduma kui mõne seriaali kordusosa, mille iga lauset teab une pealt, on midagi viltu juhi mõtteviisis või teda ümbritsevas keskkonnas.

Aastatepikkune kogemus ei anna juhile luba ega võimalust jääda mugavustsooni. Pidev areng ja tahe õppida peaks jätkuma iga päev. Olen ise juhiametis olnud viimased seitse aastat ja selle aja jooksul juhtinud müügivaldkonna spetsialiste ning juhte. Samas pole ma veel kordagi tundnud nagu vaataks mõne sarja kordusosa. Kaugeltki mitte. Iga päev toob midagi uut. Järgnevalt jagan mõnda mõttekohta ja soovitust, mis minul ei ole lubanud ligi hiilida kõike-näinud-kõike-teinud tundel.

Parimad käivitajad – uudishimu ja trots

Oma juhilt olen õppinud, et minu töö ja selleks vajalikud teadmised on mu enda vastutus. Kui ma midagi ei tea, siis minu ülesanne on see puudujääk likvideerida. Selleks on mitmeid võimalusi – lugeda raamatuid, otsida infot internetist, kuulata-vaadata videoid, küsida nõu kolleegilt või oma juhilt. Senisest töökogemusest on mul hästi külge jäänud mõtteviis, et parim motivaator õppimiseks on tunda ennast rumalana. Ja seda kõige paremas mõttes – kogu aeg peaks meelel olema küsimus „kui ma midagi ei tea, siis kuidas ma teada saaks?“. Ma ei usu, et on olemas väljakutseid, millega mitte keegi mitte kunagi varem silmitsi seisnud ei ole. Puuduolev info on vaid vaja leida, endale selgeks teha ja siis tegutseda. Seega – leia endas üles uudishimu ja pane end proovile lahenduskeskse mõtlemisega.

Toetav keskkond

Kuigi ennekõike hakkab juhi areng peale temast endast ning selle eest vastutuse võtmisest, siis kahtlemata mõjutavad seda ka ümbritsev keskkond ja ettevõtte väärtused. Kui juba juurtasandil on ettevõtte tegevusse sisse kirjutatud soov üheskoos midagi korda saata, olla avatud uuele ja seeläbi areneda, siis ei ole ka kohta mugavustsoonile, mis lubaks paigale jääda. Paigalseisus hakkab kiiresti igav ja see on tihti hetk, kus inimesed hakkavad ringi vaatama või soovivad ettevõttest lahkuda. Õnneks pole mul Elisas olnud kunagi tunnet, et mu areng ei spetsialisti ega ka juhina pidurduks.

Õppimine töö käigus

Minult on mõnikord küsitud, kuidas mul jääb töö kõrvalt õppimisele aega. Öeldakse, et „õppimine on tore ja oluline, kuid selleks pole ju muu kõrvalt mahti“. Minul ja minu tiimil on õppimine tööaega sisse kodeeritud. Katsetame lahenduste leidmist töö käigus ja seeläbi ka areneme. Teeme vigu, kolistame ämbreid, aga mis peamine – õpime nendest.

Ka minu enda juhiks kasvamine on tulnud läbi töö. Kui alustasin müügijuhina, ei olnud mul põhjalikke teadmisi, kuidas inimesi juhtida. Lahendustele orienteeritud mõtteviis innustas aga end selles vallas harima. Lugesin palju, omandasin uut infot, jälgisin kõrvalt, mida kogenenumad kolleegid tegid, küsisin ning võtsin kuulda nõu ja mõtlesin, kuidas seda kõike oma töösse rakendada. Muidugi olen ka ise juhina teinud vigu, kuid neist ka õppust võtnud. Näiteks müügijuhte juhtima hakates tajusin ühel hetkel, et ma ei anna neile piisavalt vabadust ise tegutseda – kippusin nende eest palju otsustama ja ära tegema. Sain üsna kiirelt aru, et nii nad ju ei arene. Niisiis, minu esimene soovitus on olla uuendusmeelne, julge, katsetada ja leida võimalus õppida töö käigus.

Jaga kogemusi kolleegidega

Usun, et üks vältimatu tööriist on ka kogemuste jagamine. See annab võimaluse üksteise teadmiste kaudu areneda. Juhina on mulle hästi oluline jagada oma kogetut tiimiga ja kuulata omakorda nende väljakutseid. Ei tasu mõelda, et „mul pole selle infoga midagi peale hakata“. Võib olla praegu tõesti ei ole, aga kunagi ei tea, millal mõni jagatud-kuuldud nipp järgmise väljakutse seljatada aitab. Samas teineteisele nõuga toeks olemine ei jookse kunagi mööda külge alla.

Näiteks alles mõni aeg tagasi kutsusime ühe kolleegi oma meeskonnale rääkima hajusate tiimide juhtimisest. See oli väljakutse, mille 2020. aasta paljudele juhtidele ootamatult kaasa tõi, kuid temal oli sellega juba varasem kokkupuude olemas. Enda jaoks õppisin tema kogemusest seda, et kuigi me ise võime olla surmkindlad, et töötajale edastatud info on ka automaatselt nende poolt omandatud, siis nii see ilmtingimata ei lähe. Kõik me omandame infot väga erinevalt. Niisiis on juhina oluline küsida personaalset tagasisidet – mitte KAS info jõudis kohale, vaid MILLINE info jõudis kohale ja uurida, kuidas sellest aru saadi. Eriti oluline on see olukorras, kus igapäevaselt kontoris enam kokku ei saada. See ahhaa-moment andis mulle selgelt märku, et kuigi võid juhina töötada aastaid, võib mõne teise kogemus anda sulle täiesti uue vaate. Seega, minu teine soovitus, ära hoia kogemusi endale, vaid jaga neid oma tiimis ja teiste kolleegidega ning küsi teistelt nõu, kui seda vajad.

Koolitustelt praktikasse

Kindlasti tasub juhil end aeg-ajalt täiendada ka majaväliste koolitustega. Küll aga ei tasu koolitustel käia vaid käimise pärast, sest see on korralik loterii. Võid võita, aga ei pruugi. Soovitan koolitusi valides mõelda mõnele tööalasele väljakutsele ja seejärel, millist koolitust oleks vaja, et see väljakutse lahendatud saaks. Näiteks võtsin mõni aeg tagasi kolleegi eeskujul ette Toyota Kata coaching’u kursuse. Toyota Kata on tööriist, mis aitab väikeste sammudega suuri väljakutseid lahendada. Minu eesmärk oli selle koolituse abil luua endale praktiline check list, kuidas paremini muutusi juhtida. Kursuse jooksul tegin korduvalt katseid oma väljakutse lahendamiseks, eksisin, õppisin vigadest ja muudkui täiustasin oma muudatuste juhtimise check list’i. Täna, pool aastat hiljem, on mu väljakutse seljatatud, metoodika selge ja toetan nende teadmistega oma meeskonda nende väljakutsete lahendamisel. Kolmanda soovitusena siis mõtle alati läbi, millised ootused sul koolitusele on ja veel parem on kui saad koolitusele minemisele mõne konkreetse eesmärgi püstitada.

Ela avatud silmade ja kõrvadega

Samas usun, et õppimine ei piirdu vaid kitsalt oma valdkonna või tööspetsiifikaga. Võid uut infot püüda kus iganes ning kunagi ei tea, mis hetkel see marjaks ära kulub. Mõni loetud raamat või filmist kõlama jäänud lausejupp ei pruugi täna olla veel ilmtingimata kasulik, kuid kes teab, millal tekib äratundmine ning oskad selle kogemuse põhjal oma töös midagi uutmoodi teha. Ela avatud meelega!

Niisiis lõpetuseks – kui lubad enda mõtteisse ideeidu, et sul on piisavalt kogemust ja kuhugi enam areneda pole, siis paned enda jaoks mitmed arenguteed lihtsalt ise kinni. Kui spetsialisti ametis võib tõesti ühel hetkel tunda, et tean ja oskan selles ajaperioodis pea kõike, siis juhikarjääris seda naljalt ei kohta. Ma pole juhina olnud kunagi sellises situatsioonis, et kõik on tehtud – panen pastakad lauale ritta ja lihtsalt vaatan, kuidas „masin“ ise töötab. Kui tulemused on mingil hetkel kehvemad, keskendun sellele, kuidas neid kõrgemale viia. Ja siis kui tulemused on suurepärased, on alati võimalus veelgi rohkem panustada kvaliteedile. Teiseks on juhi töös alati uued olukorrad ja uued inimesed, oma eripäradega. See ei lase kunagi tekkida nähtud-tehtud tundel.

Vaido Valgur, Elisa telemüügiosakonna müügitiimide juht