"Ole valmis!" voldik – koosta analoog ka IT-süsteemidele
Ligi kuu tagasi jõudis kõikidesse Eesti postkastidesse Päästeameti brošüür "Ole valmis!", mis annab põhjalikud juhised ohu- ja kriisiolukordades käitumiseks. Kuidas tagada toiduvaru ja vesi, mismoodi käituda elektri kadumisel, kuidas saada sooja jne. Sarnast valmisoleku "voldikut", vähemasti virtuaalselt, oleks vaja ka igal ettevõttel oma IT-süsteemidele ja -lahendustele.
Kristjan Kuru
Elisa ärikliendi tootejuht
Kriisi võimalikkust ilmestas ka novembri lõpu elektrikatkestus Tartus, kus alajaama rike jättis elektrita ligi 1500 kodu. Õnneks taastati elekter seal küll 2,5 tunniga, kuid kindlasti andis see paljudele elektrita jäänud tartlastele mõtteainet – aga mis siis, kui see kestabki veel tunde, päevi?
Sisuliselt sama situatsiooni saame kanda tegelikult ka IT-maailmasse. Võime küll argielus mõelda, et "mulle piisab, kui arvuti ja hotspot on olemas". Ent tegelikult ei kujuta meist paljud ettegi, kuivõrd sõltuvad me internetist, pilveteenustest ja -lahendustest oleme.
Teataval määral andis sellest kõigest aimu koroonakriis, kui sisuliselt kõik kontoriinimesed päevapealt koju saadeti ning tuli leida moodused töö jätkamiseks. Nii koroonakriis kui ka näiteks mullusügisene juhtum, kus suured sotsiaalmeediateenused tundideks maha läksid ilmestavad, et internetti võetakse kui inimõigust. See on nagu elekter või kraanivesi ning kui seda – näoraamatut – pole, muutuvad inimesed vägagi närviliseks.
Sotsiaalmeediata mõned tunnid olemine on pigem nagu ajutiselt hõõruv king ehk kannatatav ebamugavus. Ehkki ka näoraamat võib olla otseselt äritegevuse osa näiteks teenindussektoris á la broneeringutel või kliendisuhtluses. Kuid tõsi on samas, et me võtame kontoriteenuseid laiemas vaates iseenesestmõistetavusena ning oleme mõnes mõttes end nii isiklikult kui ärilisel tasandil üsnagi nurka mänginud.
Mängi kriis läbi
Ilma järele mõtlemata ei anna me endale ilmselt arugi, kui palju me igapäevategevus erinevatest seadmetest-teenustest-lahendustest sõltub ning mis juhtub siis, kui sealt üks või mitu lüli vahelt ära kaob. Seda pole omal käel muidugi ka üleliia lihtne testida, kui just ei testigi seda nö "valusal moel" ning füüsiliselt endal internetti päevaks välja ei lülita ja vaata, millised protsessid ja tegevused seisma jäävad.
Usutavasti eelviidatud testi meist keegi siiski ei tee, see võib olla ka rahaliselt väga valus. Mida aga peaks tegema, et reaalses kriisiolukorras ka rahaline valu võimalikult väike oleks – kaardistama ja läbi mõtlema kõik oma põhiprotsessid ning analüüsima, kui palju sõltutakse erinevast IT-taristust ja -lahendustest.
Oluline on selles mõtteharjutuses ja ka paberil läbimängus vaadata nii töötajate kui ettevõtte klientide-tarnijate silmade läbi kõik võimalikud sammud ja nende kriitilisus. Lihtsat näidet kasutades – et töötajatele palka maksta ja klientidele arveid saata, on vaja raamatupidamistarkvara. Kuid ainuüksi sellest ei piisa, kui tarkvara üksikuna võttes töötab. Olulised on ka need seadmed-ühendused, millega seda tarkvara kasutada.
Võtmeküsimused
Ühtegi universaalset kontrollnimekirja või rusikareeglit kriisisituatsioonide modelleerimiseks muidugi pole. Kuid samas saab siingi Päästeameti brošüürist šnitti võtta ja mõelda läbi erinevad olukorrad ning nende kriitilisus.
Usutavasti on tänaseks juba enamik inimesi ja ettevõtteid vähemalt mingil kujul oma andmeid varundamas. Ent kahjuks tuleb üsna sageli ette, et selle toimivust ei kontrollita enne, kui häda on käes. Paralleeli tavaelust tuues – sul võib ju küll viie päeva toiduvaru olla, aga kui kõik on hallitanud, on sellest vähe kasu.
Samuti ei saa me kuidagi üle ega ümber internetiühendusest ja selle dubleerimisest. Kui kontoris on peamiselt kasutusel kaabliga internetiühendus, siis mis juhtub olukorras, kus veetöid tegev traktor kogemata ka büroohoonesse tuleva valguskaabli pooleks haukab? Kui asenduseks on mobiilne internet, siis kuidas toimib seadmete ümberlülitus? Või teab seda vaid inimene, kes lahkus ettevõttest neli aastat tagasi?
Üle ega ümber ei pääse paroolihalduspoliitikast ja ligipääsudest. Kes hoiab nö "peaukse" võtit ja kus ning kelle käes on varuvõti, puhuks kui... Kui taaskord argielust paralleeli tuua, siis enamikul meist on puldiga avatavad autod ning ühel heal hetkel võib puldis olev – reeglina CR2032 – patarei tühjaks saada ja auto enam ei käivitu. Kas tead, kus on su varupult? Ning ega varupuldi patarei ka tühi pole?
On pigem norm kui erand, et väga paljusid teenuseid kasutatakse pilvepõhiselt, mitte seadmetesse paigaldatuna. Iga sellise teenuse puhul tuleb mõelda – kas sellega seoses on vaja mingit arhiivi? Kui liigud alternatiivsele teenusele, kas "vanad" on ka vaja üle tõsta? Siin kehtib sajaprotsendiliselt Eesti vanasõna "üheksa korda mõõda ja üks kord lõika". Ning kui sa "mõõtmisel" hätta jääd, siis küsi igaks juhuks viimase õlekõrrena kolleegilt, mida tema arvab!
On muidugi tõsi, et kõige vastu end kaitsta ei saa. Pisut utreerides võib öelda, et kui tõesti Microsofti 365 kõigi oma teenustega globaalselt õhku lendab ja kõik andmed kaotab, siis on asjalood piisavalt halvad ning pole muud valikut, kui minna ja osta poest (sularaha eest) pudel viskit. Ning vaadata, kuhu maailm edasi liigub ja loota paremat. Ent nii selle kui ka kõik muu saab eelnevalt läbi mõelda, kaardistada. Ja alustama peaks juba täna ning mitte homme, sest homme võib olla juba hilja.
Esmane "Ole valmis!" kontrollnimekiri:
