Mis on wifi ja wifi vahe? Sinu külaliste-klientide näitel

Kristjan Kuru

Elisa ärikliendi tootejuht

 

Usutavasti on enamus meist elus rohkem või vähem kokku puutunud olukorraga, kus töölähetuses, konverentsil osaledes, puhkusel hotelli-korterisse kolides, hambaarsti vastuvõttu või kohvikus sõpru oodates otsime saadaolevat wifi-võrku. Hoolimata sellest, kas andmesidepakett kodumaal või euroliidus justkui lubaks – paari näpuvajutusega otsime sellegipoolest kohanimega haakuvat võrku ja loodame ühenduda. Ja kui õnnestubki, siis .... Pole harvad juhtumid, kui see kasutajakogemus pole pehmelt öeldes just see, mida oodanuks. Milles on siis konks ja kuidas seda vältida?

 

Alustaksin hoopis ühe võrdlusega automaailmast. Oletame, et sa oled tegev näiteks põllumajanduses või miks mitte ka aktiivse puhkuse korraldamises. Siis on üsna tõenäoline, et su "tööriistakasti" kuulub neliveoline auto á la Toyota Hilux või sarnane, millele saad põhupallid, rattad vms peale tõsta või paadikäru sappa panna. Sa ei vali ju endale tööks "asja", millel on ka rool ja neli ratast, kuid mis on liiklusregistris kirjas mopeedautona. Tõsi, mõlemat nimetatakse ju autoks. Aga küsimus on, milleks neid kasutada. Ka wifiga on sisuliselt samamoodi – sõltub, mida sellelt tahta ja milleks kasutada.

 

Erinevad astmed

 

Vaadates, millist wifi-võrku avalikus ruumis enamasti pakutakse, võib välja tuua suures plaanis kaks äärmust. Ühes servas on ilma paroolita, tavaline kodukasutaja ruuter ja võrgunimi, mis enamasti kannab selle koha nime, kus viibid. Teises otsas on aga näiteks Tallinna-Helsingi vahel seilav Tallinki laev, kus iga reisija saab piletiga personaalse koodi, wifiga ühendudes kuvatakse talle konkreetne lehekülg kasutustingimuste ja kõige muuga.  

 

Tõsi, igaühel päris eelviidatud laevawifi moodi üsna keerulist lahendust pole vaja. Aga teisalt ei tohiks ka kohvikus või konverentsisaalis olla päris kodukasutaja wifi, mis meil eraelus justkui igati sobivat tundub. Ent mõelda – kui su kohviku, juuksuri- või küünesalongi võrku saab igaüks sisse ja kui ta on kurjade kavatsustega, võib ta ka palju pahandust kokku keerata. Alustades su enda seadmetesse sissemurdmisega, kui kõik arvutid-telefonid ühes võrgus. Või ka luues sellest baasi näiteks küberrünnakuteks. Mis omakorda tähendab, et järgmisena võib su uksele koputada juba mõni vormikandja.

 

Seega esimene ehk baassamm on külastajatele oma inimestest eraldi võrgu tegemine. Seejärel tuleks kaaluda järgmist – kas külalistevõrk teha ilma paroolita või ikkagi seda kaitsta? Turvalisuskaalutlustel on parool igal juhul – isegi rangelt – soovitatav. Ja ei pea ka kartma, et administratsioonilaua taga keerulist parooli pidevalt ette lugema või lipikutel üle andma peab. Juhul kui külalised tulevad peamiselt mobiiliseadmetega, on väga lihtne ja kiire moodus inimesi võrku ühendada QR-koodiga. See pole meil Eestis miskipärast veel väga levinud, kuigi avalikes ruumides iseenesest võiks - koodi genereerimine on lihtne, piisab selleks vaid sisestada Google'i otsingusse "wifi qr-code generator" ja valida endale meelepärane "koodimeister".

 

Muidugi on vaja hoida ka parool kuskil kättesaadaval, näiteks kui külalised käivad sülearvutitega sinu juures koosolekutel. Küll aga on QR-kood väga hea abimees just neis olukordades, kus oleks hea klientidel lasta aega parajaks teha. Juba eelviidatud kohvikus, arstikabineti või terviseteenuste ootesaalis jm.

 

Kellele ja kui palju?

 

Kes pole päris ühemehe/-naise ettevõte ja välist liiklust on omajagu ning see võib ajuti olla üsna intensiivne, siis tuleb tunnistada, et lihtsast kodukasutaja seadmest pahatihti ei piisa. Kui kasutajaid on juba üle paarikümne – täitsa tavalistes kohvikutes-restoranides, aga eriti muidugi majutus- või konverentsiteenuse pakkumisel – on oluline kindlustada, et konkreetselt wifit jagav seade lihtsalt "kinni ei kiilu" ehk et tal jaguks võimekus samaaegselt suurt arvu inimesi teenindada. Ühtlasi ei tee ka paha kasutustingimuste tutvustamine ja sedasi inimeste teatav distsiplineerimine.

 

Kui võrguühendus on loodud, tasuks kasutusmustreid ka analüüsida. Näiteks kas näed oma kohvikus, et on teatud hulk külalisi, kes käib sinu juures nö vaikselt tööd tegemas ja ajuti suurt liiklust tekitamas - mahukaid kujundus- või videofaile üles-alla liigutamas? Tahtmata seeläbi teiste kasutajate kogemust "kinni keerata", aga et suure liikluse tekitaja sinult ka järgmise latte ning lisaküpsise kõrvale võtaks, saaks neile eraldi ligipääsu pakkuda.

 

Sõltuvalt ettevõtte profiilist on võimalus ka pakkuda kasutajatele autentimist. Levinuimad moodused on selleks Google või sotsiaalmeediavõrgustikest Facebook ja LinkedIn. See annab võimaluse näiteks pakkuda võimalust valida andmed uudiskirja saatmiseks, restoranidel uute menüüde jagamisel jm. Autentimine on ka turvalisuse vaatest teatavaks kaitsemehhanismiks, et võimalikke pahatahtlikke kasutajaid hiljem tuvastada.

 

Oluline mõttekoht on muidugi ka kasutusmugavus. Nii nagu on menukad erinevad hübriidkonverentsid, on viimasel kahel aastal väga paljud eestlased (taas)avastanud enda jaoks kodumaise turismi. Ja mis seal salata - ehkki justkui lähed puhkama, siis eeldaks ju igal pool võrku ka. Iseendale uudiste lugemiseks, näpuotsaga töö tegemiseks, lastele lubatud ajal ja mahus telepilti näidates jms. Ehk – taaskord tuleb kõne alla seadme(te) võimekus ja vajadusel tugijaamade lisamine.

 

Me ju ei eelda, et kord kuus mulle uut soengut tegev lemmikjuuksur igapäevaselt 8 tunni jooksul klientide juukseid sama fööniga kuivatab, nagu mina ja mu pere oma koduses majapidamises. Samamoodi korraga 30-40 inimest võõrustav restoran ei valmista neile kõigile toitu ju neljal pliidiraual ja ühes ahjus, nagu me oma perele kodus. Ilusaid trükiseid või digilahendusi tegev disainer reeglina ka päris tavakasutaja programme või äppe ei kasuta, mis esmapilgul paistavad töö ära tegevat.

 

Kokkuvõttes – tootja, teenusepakkuja ja isegi seadme välimus võib ju peaaegu äravahetamiseni sama olla, aga valdavalt on mudel kraadi-kahe või isegi rohkema võrra kangem. Täpselt sama kehtib ka hea ja kvaliteetse wifi-ühenduse pakkumisel.

 

**

SIDEBAR1

Paroolivahetus

Kui pakud külalistele-klientidele parooliga wifit, siis aeg-ajalt võiks salasõna siiski uuendada. Püsiklientide/-külaliste vaatest on loomulikult mugavam, kui sa seda just iganädalaselt tegema ei pea, ent turvalisuse vaatest aeg-ajalt on see mõistlik.

Usutavasti paljud meist on käinud kuskil kohvikus-restoranis, kus parooli osaks on näiteks aastaarv 2016 või 2017. Ehk teisisõnu sa näed kliendina, et wifi-ühendus on viimati olnud tähelepanu all 5-6 aastat tagasi. Kasvõi sellest vaatest võiks uuendada, et ka oma külalistele kindlust sisendada.

 

**

SIDEBAR2

Meelespea külaliswifi pakkujale

• Esimeses järjekorras tee külalistele eraldi wifi-võrk, parooli paku näiteks QR-koodiga
• Kaalu kasutajate autentimist, mis loob üheltpoolt turundusvõimalusi, aga toimib ka teatava kaitsemehhanismina
• Mõtle läbi, kui paljudele kasutajatele sa samaaegselt võrguühendust pakud
• Vaata üle oma saadaolevad ja kasutajale pakutavad kiirused
• Vali eelneva põhjal sobivaim seade ja teenus