Põhisisu algus

Kuidas panna spetsialistid mõistma, et nad on osa millestki suuremast, mitte lihtsalt oma asja nokitsejad?

20.06.2024

Suuremas ettevõttes pole haruldane, et kiire töötempo käigus jääb tähelepanuta laiem vaade. Iga inimene tegeleb oma töölõiguga, muretseb oma eesmärkide pärast ning ei jõua mõeldagi, kuidas tema töö mõjutab kogu organisatsiooni laiemaid sihte. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe tõdeb, et see on jagatud mure nii tehnilisemate rollide, eesliinitööde kui ka mõnikord juhtide puhul, mistõttu on see teema, millele tuleks igal ettevõttel mõelda.

Kui moodsamates tiimides – eriti IT-sektoris – on tänaseks enamasti välja kujunenud end-to-end töömeetodid ehk spetsialistid on mõne teemaga seotud algusest lõpuni ning eesmärkide seadmisel saavad nad juba esimest hetkest vaadata laia pilti, pole see veel midagi, mis oleks täiesti üldlevinud. Pole haruldased ettevõtted, kus spetsialistid töötavad suuresti liinitöö formaadis ning tegelevad sellega, mis parasjagu ette jookseb. Kuigi mõne ettevõtte eripärasid arvestades võib see mudel ka töötada, siis ei saa ka sel juhul tähelepanuta jätta laiema vaate tajumise eeliseid.

Täpselt nagu on kasulik see, kui liinil turvavöösid tootev töötaja saab aru, miks on tema töö terve auto valmimises olulise tähtsusega osa, on ka kriitiline, et arendajad ning teised oma valdkonna spetsialistid suudaks mõista, kes on nende kliendid ning miks ja kuidas nende loodud asju kasutatakse ehk miks on nende töö reaalselt oluline. Kõige ilmselgem kasu selle juures on motiveeriuse tõstmine, aidates mõista, et tehakse midagi päriselt olulist, kuid vähemoluline pole ka efektiivsuse kasvatamine ning uute ideede lauale toomine.

Mida kaugemal on töötajad klientidest ning laiemast strateegiast, seda väiksem on tõenäosus, et igapäevaselt mutreid ja polte nägevad inimesed suudavad panustada laiema ärilise edu tootmisesse. Jah, nad suudavad igati edukalt teha ära selle, mis on neist oodatud, aga kui häguseks jääb see, miks midagi tehakse, ei kerki kunagi esile mõtted ja ettepanekud, kuidas suuremate eesmärkideni mõistlikumalt jõuda. Juhid võivad küll olla hea plaani välja mõelnud, aga äkki kui tehakse niigi juba asja X, saaks samal ajal ära teha ka asja Y?

Inimesed on oma olemuselt head ning kui keegi näeb kuskil võimalust teha midagi paremini või nutikamalt, siis enamasti seda ka teha tehakse. Kui aga näiteks arendaja ei tea, täpselt miks ta mingit koodijuppi kirjutama peab või kuidas plaanitakse äripoolel tema loodud vidinat kasutada, pole tal võimalik ka oma ekspertteadmistega panustada. Mida avatumate kaartidega ettevõte töötajatega mängib, seda kõrgem on tõenäosus, et head ideed ka välja käiakse. Ja need ideed võivad pikas perspektiivis aidata säästa meeletult raha, aega ja närvikulu.

Räägi, näita ja selgita – tiimid ja inimesed peavad üksteisega suhtlema

Parim viis ühtekuuluvustunde tekitamiseks ning laiema pildi selgitamiseks on lihtlabane kommunikatsioon. Kommunikatsioon ülevalt ehk juhtkonna poolt pidev ja selge missiooni ning visiooni selgitamine ja olulise toonitamine, külgepidine kommunikatsioon äripoole, teiste sarnaste tiimide ja sidustiimide vahel, ning kommunikatsioon klientidelt, kus reaalsete kasutajate ootused ja vajadused jõuavad inimesteni, kes igapäevaselt kättpidi nende poolt kasutatavate lahenduste sees askeldavad.

Kui ühelt poolt aitab see motiveerida ja kannustada igat töötajad paremaid tulemusi tooma, siis aitab see ka igapäevasest tööst välja praakida möödarääkimised ja topeltööde tegemise. Niisamuti on olulisel kohal teiste vigadest ja kogemustest õppimine, inspiratsiooni ammutamine ning kogemuste vahetamine. Eriti oluline on see tehnilisemate rollide puhul – kui majas on kümme erinevat IT-tiimi, on vägagi tõenäoline, et nad on kokku puutunud sarnaste muredega ja et kuskil on keegi, kes on täna esile kerkinud probleemi juba varem lahendanud.

Kui iga inimene ja iga tiim nokitseb omaette, ei saa see teadmus aga kuidagi liikuda. Kui aga näiteks leiavad aset üleettevõttelised demopäevad, kus kõik meeskonnad saavad teistele näidata, millega viimasel ajal tegeletud ning kuidas mingeid väljakutseid lahendatud, on võimalik ka kõigil teistel mõista, millega majas veel tegeletakse. Mõnikord saab sellest inspiratsiooni, teinekord saadakse sellest aga teadmine, et Marko tiimis on arendaja Liisa, kes on konkreetse nišitehnoloogia ekspert: kui kunagi kellelgi sellega abi vaja, teatakse, et ta olemas ja tema poole saab pöörduda.

Kui samas vormis suudab oma tööst, eesmärkidest ja väljakutsetest rääkida ka tellija – äripool – aitab see laiema pildi mõistmist veelgi parandada. Kui aga tehnilised tiimid ja eksperdid jäetakse ühte tuppa, äripool ja kliendid teise, ongi tulemuseks paljudes ettevõtetes valitsev olukord, kus kõik teevad omi asju, nägemata puude taga metsa ja rääkimata sama keelt. Ja see on midagi, mida tasuks igal võimalusel vältida.

Joosep Põllumäe

Elisa IT ja TV teenuste arenduse valdkonnajuht

Seotud märksõnad