Kuidas endas teadlikult arendada lahenduskeskset mõtteviisi?

Tööl ja elus ei ole ületamatuid ülesandeid, kui me just ise endale mõtteblokki ette ei sea. Kuidas nendest takistustest teadlikult üle saada ja harjutada lahenduste keskse mõtteviisi kasutamist oma igapäevatöös?

Olen viimastel aastatel õppinud, et kõige kiiremini toimub eneseareng töö käigus. Töötades klienditeeninduse valdkonnas on iga päev ja iga klient täiesti uus. Muidugi ei jookse ka ükski koolitus mööda külge maha, kuid seal omandatud infot on alati palju – kõik ei jää meelde või ei leia enda töös kasutust. Niisiis, oluliselt kiiremini õpib ja areneb inimene oma tööd tehes, pidevalt uues olukorras olles ja lahendusi otsides. Väga palju mõjutab seda keskkond aga ka inimese enda soov. Siin on mõned minu kogemused ja soovitused, kuidas keskenduda lahendustele, mitte takistustele.

• Eesmärgi seadmine ja kinnitamine on kõige raskem. Edasi läheb lihtsamaks

Eelkõige algab kõik eesmärgistamistest. Pean tunnistama, et ei pööranud sellele varasemalt nii suurt tähelepanu. Olen nüüd töö käigus aga mõistnud, kui tähtis on, et kõik tegevused oleksid seotud mingi kindla eesmärgiga. Tennisepalli sihitult põrgatamisest ei ole väga palju kasu, kui sa ei tea, kuhu seda sihid. Tihti ongi just eesmärgi seadmine ja iseenesega kokkuleppe tegemine see esimene ja kõige raskem samm. Kui see on läbitud, läheb edasi tunduvalt sujuvamalt. Kui saad aru, miks ja mille pärast midagi teed, siis see ka ajendab sihti kaotamata edasi liikuma – lahenduste suunas. Igale probleemile saab lahenduse leida, kui tead, mille nimel seda teed.

• Kuulata saab teistmoodi

Töö klienditeeninduse valdkonnas eeldab inimeste murede lahendamist, nõustamist, küsimustele vastamist. Kuid ka seda saab teha mitut moodi. Eesmärgistatult tegutsedes ja lahendustele orienteeritult olen õppinud inimesi teisiti ja põhjalikumalt kuulama. See võimaldab kaaskõneleja soovi paremini mõista, temaga kaasa mõelda ja juba vestluse ajal peas lahendust leiutada. Väga palju arusaamatusi tekibki ju inimsuhtluses sellest, et me eeldame või suhtume kuuldusse pinnapealselt. Pole kunagi ühtegi identset olukorda ning igaüks vajab omamoodi lahendust.

• Tagasiside pole karjuv kriitika, vaid samm arengu suunas

Tagasiside on üks parimaid võimalusi, kuidas õppida olukorrale teisiti vaatama ja uut moodi tegutsema. Varem võisin kergesti sisse võtta kaitsepositsiooni ja tundsin end kellegi kriitikast häirituna, küsides endalt “kuidas saab keegi mulle nii öelda?” Täna proovin leida igast mulle suunatud mõtteavaldusest midagi kasulikku. Positiivne tagasiside “jätka samas vaimus” on hea, aga ehk edasikandvamgi on konstruktiivne kriitika, mis on aus ja tuleb südamest. Esialgu võib see tunduda ehmatav või hirmutav, kuid harjudes hakkad nägema selle plusse ning mõistad, et keegi ei soovi sind kuidagi karistada. Saades järjepidevat tagasisidet oma tegevusele, õpid seda kiirelt analüüsima ja saad vajadusel oma töös korrektuure teha.

• Vigade tegemine võib olla kasulik (kui neist õpid)

Olgem ausad, kellelegi meist ei meeldi vabatahtlikult eksida. See on ebamugav. Samas õpime ikkagi kõige paremini enda kogemustest. Kui sul on silme ees sihtmärk, kuhu sa iga hinna eest soovid jõuda, siis sa otsid ja katsetad selleks erinevaid võimalusi. Kõik neist ei pruugi tulemust anda. Sa teed vea ja mõtled selle läbi ning seejärel proovid teistmoodi läheneda, sama eksimust kordamata. Olen tänaseks õppinud mõistma, et vigade tegemine ei ole maailma lõpp. Kui ma ka töö käigus eksin, siis tean, et automaatselt hakkan kohe selle kogemuse põhjal juba tehtud viga lahendama ja muudan oma tegevust. Lahendusteni ei jõua nööri mööda kõndides ja kordagi komistamata. Siinkohal muidugi peab ka sind ümbritsev keskkond (tööandja, tiimikaaslased) sarnast mõtteviisi toetama.

• Tiimitöö loeb

Kui su ümber on hea, toetav ja lahendustele orienteeritud tiim, siis ei ole vahet, kui keerulist või lihtsat ülesannet sa parasjagu lahendad. Töötades valdkonnas, kus iga minutiga võib midagi muutuda ja kõik pidevalt uueneb, pole paratamatult kogu infot võimalik omandada. Ka juba teadmine, et sul on tugev seljatagune juhi ja meeskonnakaaslaste näol, lisab kindlustunnet ja julgustab küsima küsimusi. Samuti motiveerib see sind ennast oma tiimiliikmeid või mõne teise üksuse töötajaid selle nimel aitama, et klient parima lahenduse saaks.

Niisiis on kõik meis endis kinni. Meie mõtteviis mõjutab väga palju seda, kuidas ja mida me suudame ära teha. Lähenedes probleemidele sihipäraselt ja alati mõttega, et mingi lahendus on alati kuskil nurga taga olemas, jõuab ka hulga kiiremini kohale. Alati ei tea kohe kõiki vastuseid või lahendusi, aga see polegi kõige olulisem. Otsides ja katsetades tekib eneseareng. Eneseareng aga motiveerib veelgi rohkem katsetama. Eesmärgista, katseta, õpi kuulama ja ole avatud meelega mõtteblokkidest vabanema.

Stiina Kulasalu, Elisa teeninduskonsultant