Põhisisu algus

Küberpettustega varastatakse inimestelt miljoneid. Mida annab teha?

23.08.2023

Küberpettustega varastatakse inimestelt miljoneid. Mida annab teha?
Andrus Hiiepuu, Elisa tegevjuht

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga kaotati Eestis kelmidele üle kolme miljoni euro: „investeerimisel“ jäi 520 inimest ilma kokku 1,7 miljonist, petukõned viisid 251 eestimaalase kontodelt kokku 1,4 miljonit eurot. Lisaks tuleb silmas pidada, et need on politseis registreeritud kahjud, tegelik olukord on veelgi hullem. Kes aga vastutab asjaolu eest, et meie inimesi petetakse igal aastal miljonite võrra ja mida siis ikkagi annab selles osas ära teha?

Kiire rikastumine toob võlad kaela

Kui keegi pakub kellelegi võimalust saada hoobilt kolm, viis või kümme korda rikkamaks, siis tasub see jutuajamine kohe heaga pooleli jätta. Muinasjutud on põhjusega muinasjutud, sest sellist imelist investeerimisvõimalust, kus paned täna 500 eurot sisse ning homme võtad 5000 välja, ei ole lihtsalt olemas. Ja kui mingite erandlike asjaolude kokkulangemisel see isegi peaks võimalik olema, ei helista kindlasti võhivõõras tundmatult numbrilt, et seda teisele võhivõõrale pakkuda.

Kurb tõsiasi on see, et just kiire rikastumise lootus või ka vanade võlgade klaarimise soov aitab petistel Eesti inimesi puupaljaks teha. Ei maksa arvata, justkui ajaks kelmid oma hämaraid asju kuskil räpastes nurgatagustes – vastupidi – tihti on tegemist õlitatud masinavärgiga, kus tulevasi kelme koolitatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas oma ohvrite mõttemaailma tungida ning võita nende jäägitu usaldus.

Kelmid ei piirdu vaid lihtsalt kontode rahast tühjaks tegemisega, vaid kord juba oma ohvriga „sõbraks“ saanuna ärgitavad neid lisaraha hankima, võtma laenu lähedastelt ja krediidiasutustelt ning maha müüma kõik, mis müüa kannatab. Tulemuseks on võlgadesse uppunud inimesed, kellest paljudel pole tõenäoliselt selle elu jooksul võimalik uuesti nulli jõuda.

Kas telkooperaator vastutab?

Telkoteenuste pakkujad teevad omalt poolt tööd selle nimel, et kõiksugu õngitsussõnumeid ja petukõnesid võimalikult kiiresti blokeerida. Kahjuks toimib see jätkuvalt tulekahju kustutamise põhimõttel ehk saame siis tegutseda kui saabub info pettusest või selle katsest. Samas suudame petusõnumi saatjate aadressid blokeerida juba mõne tunni jooksul. Tegemist on omamoodi detektiivitööga, kus tuleb välja selgitada, kust sõnumite saatmine alguse saab ning seejärel saame juba partneritega neile müüri ette laduda.


Järjekindel töö SMS- ja kõnepetiste blokeerimisel on toonud ka teatava edu, sest Eesti suunakoodiga numbrite kasutamine sellistes skeemides on kokku kuivanud. Üldjuhul kontakteerub pahalane mõne välisriigi numbrilt, mistõttu tasub selliseid numbreid telefoniekraanil nähes valvas olla. Eriti kui töö või muude asjaolude tõttu välismaa kontaktidega muidu suhtlus puudub.

Kuigi teenusepakkujad tegutsevad petiste tuvastamisel ning nende blokeerimisel operatiivselt, ei ulatu see turvavõrk siiski kõikjale, sest otsuse, kas tundmatu rikkuse pakkujaga suhelda või mitte, teeb igaüks ikka ise. Mis on aga eriti oluline: palun andke alati pettustest ja nende katsetest teada nii politseile kui ka oma teenusepakkujale, sest vaid sel viisil saame takistada pahategijate tegutsemist.

Kõneteenuse kasutamisel on lohutuseks see, et koduvõrgus kõnele vastamine iseenesest kliendile lisanduvaid kulusid kaasa ei too. Pettused ei toimu telefonioperaatori hinnakirjasid kasutades, vaid selle vestluse kaudu, mis toimub inimeste vahel pärast kõnele vastamist. Kõne jooksul veendakse inimene avaldama on isukustatud andmeid või kandma rahalisi vahendeid mõnele kontole.

Räägi oma sõbra ja vanaemaga

Enamasti on kaks pead ikka kaks pead, mistõttu tasub ootamatu sisuga kirjade või kõnede saamise järgselt kellegagi nõu pidada, enne kui kuskile klikkida või veel hullem – oma raha välja käia. Pettuste ohvriks ei satu muide sugugi vaid vanaemad-vanaisad, nagu kiputakse tihti arvama, vaid ka täies tööeas ja igati digiteadlike inimeste pead võidakse päris segi ajada.

Seetõttu soovitan oma usaldusväärsete lähedastega nõu pidada ning kokku leppida, kellega võib julgelt ühendust võtta kui midagi ilusat ja head helendaval ekraanil liiga ilus ja hea tundub. Juhul, kui muud varianti pole, võib muidugi alati ka oma kõneteenuse pakkuja poole pöörduda, sest sellistesse teemadesse suhtutakse alati täie tõsidusega.

Ukraina sõja mõjutusel on palju enam tähelepanu saanud ka küberturvalisuse teemad, mis tähendab, et kõikide digitaliseerimise plaanide juures peavad sama sammu käima ka nende süsteemide kaitsmise võimalused. Arvestades, et digitaalseid teenuseid pakkuvate ettevõtete arendustöö käib sisuliselt 24/7, tasub avaliku võimu esindajatel kindlasti julgemalt selles valdkonnas erasektoriga koostööd teha. Kui riiklikud arendused on perioodilised ning seotud erinevate algatustega, siis erasektoris käib võitlus turvariskidega lakkamatult, sest kahjuks leiavad üha nutikamaid lahendusi ka pahategijad.

Räägime oma inimestega

Juttu arvuti- ja mobiiltelefoniturvalisusest ei saa olla kunagi liiga palju. Sihtgrupid on ju väga erinevad, alates lastest, kes alles tutvuvad digimaailmaga kuni juhukasutajateni, kes teevad interneti vahendusel vaid hädavajalikke toiminguid. Sinna vahepeale jääb aga väga suur hulk neid, kes võivad kas või hajevil mõtete tõttu valele lingile vajutada ning petiste küüsi langeda.

Tegelikult vastutame kõik üheskoos selle eest kui Eesti inimestelt miljoneid välja petetakse ning peame tegema tõhusamat tööd ja koostööd, et kelmid enam ei vaevuks siin oma aega kulutama. Kui erasektor ja riik saavad ennetustöös õlad kokku panna, siis igapäevane teenusekasutaja peab omalt poolt lubama, et on pisut hoolikam ning peab kellegagi nõu kui anonüümne heategija lubab teda juba homme teha kümme korda rikkamaks. Selle kelmidele kaotatud rahaga saaks ju midagi hoopis targemat teha, kas või majale uue katuse panna.

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama