Kristiina Kaldre: spetsialisti ja tippspetsialisti puhul ei pruugi erialased teadmised erinedagi – pehmed oskused on need, mis annavad eelise

Tehnilistes rollides töötavate inimeste koolitamisest ja enesearengust rääkides keskendutakse eeskätt kõigele sellele, mis on spetsiifiline nende töö jaoks. Samas nendib Elisa teenustoe valdkonna juht Kristiina Kaldre, et kuigi tehnilises vallas tipptasemel püsimine ongi IT-maailmas tegutsevate inimeste puhul kriitilise tähtsusega, siis ei saa bitide-baitide hingeelu õppimise kõrval unustada ka kõike seda, mis igapäevatööd ümbritseb.

Ühegi IT-spetsialisti või teise tehnilise rolli täitja töö ei koosne ainult kindlate ülesannete lahendamisest. Arendaja ei ehita ainult süsteeme ega kirjuta ainult koodi, monitooringu spetsialist ei hoia vaid silma peal vilkuvatel punastel tulukestel. Ka IT-rollis edukas olemine nõuab laia hulka erinevaid oskused ning kuigi tehniline taip võib olla kõige aluseks, ei saa keegi hakkama ilma pehmema oskuspagasita – alates ajajuhtimisest, lõpetades tiimitööga. Seda ilmestab hästi ka tõsiasi, et tihti ongi tippspetsialisti ja lihtsalt spetsialisti suurimaks vaheks nende üldoskused, mitte tehniline võimekus.

Kuigi pealtnäha on tehnilist rolli täitva inimese tööks teha midagi tehnilist – kirjutada koodi või administreerida teenust – siis reaalsuses on iga töölõik miniprojekt, mis tähendab, et vaid spetsiifilistest valdkonnaoskustest edukas olemiseks ei piisa. Mida suurem on töö ja mida enam osapooli on asja kaasatud, seda enam sõltub projekti edukus töötajate võimetest iseennast ning töölõigu käiku juhtida. Pealtnäha võib see tunduda kui midagi, mis on juhi ülesanne, kuid meeskonna sees on vaja ka spetsialistil suuta teemasid delegeerida ja teistega koostööd teha.

Need on aga oskused, mis ei sünni tühjast kohast. Mõnel on neid loomult ehk rohkem, kuid üldjuhul vajavad need arendamist täpselt nagu mõne uue tehnilise triki ära õppimine.

Suured koolitused enamasti pehmeid oskuseid ei õpeta

Ideaalses maailmas saaks kõik töötajad ise aru, kus on oskustepagasis tänased puudujäägid väljaspool spetsiifiliste erialaoskuseid. On need murekohad ka enamasti üsna universaalsed: ei osata juhtida oma aega, ei suudeta hallata projekte või ei suudeta töötada soovitud tasemel ühes tiimiga.

Reaalsus on aga sageli teistsugune. Kui mingi määrani inimesed oma enda kitsaskohti ka tajuvad ja nende lahendamisega tegelevad, siis alati asjad nii hästi ei lähe. See on koht, kus peab sekkuma juht, et pakkuda spetsialistile tuge, et kõrvaloskuste arendamise abil oma rollis kasvada. Väga heade tehniliste oskustega spetsialist võib küll olla suurepärane oma konkreetsete ülesannete täitmisel, aga tema väärtus on selgelt suurem, kui ta suudaks näiteks neid teadmisi edukalt ka oma kolleegidele edasi anda või rakendada oma ekspertteadmisi parema ajajuhtimise toel laiemal skaalal.

Oskuste arendamise juures tasub silmas pidada, et enamasti pole abi suurtest koolitustest, kus õpitakse üheskoos ajajuhtimist või delegeerimist. Enamike kõrvaloskuste arendamine väga individuaalne ja midagi, mis on üks-ühele vestluste teema. Mõistagi tähendab see, et juht peab oma inimesi tundma ja nende tugevusi nõrkuseid mõistma, kuid kui see osa olemas, saab pakkuda ka päriselt vajalikku tuge.

Inimesele tuleb anda ruumi vigu teha ja eksida

Reaalse toe pakkumiseks on ka oluline, et töötajad suudaks ja tahaks seda vastu võtta. Kuigi tihti suudavad spetsialistid oma kitsaskohti tunnistada – eriti kui need kõrvaltvaataja poolt välja tuuakse – siis on üldiseks tendentsiks, et mida kõrgema taseme spetsialistiga tegu on, seda tundlikum tagasisidele ollakse.

On ilmselge, et väga kogenud inimese jaoks võib vajadus täiendavalt õppida käia mingil hetkel ego pihta, kuid toetava juhi ja meeskonna toel on see ületatav probleem. Kui majas on ühine arusaam, et me kõik püüame pidevalt paremaks saada, siis suudab ausat tagasisidet praktikasse rakendada ka kõige pikemaajalise kogemusega ekspert.

Seejuures tasub juhil meeles pidada, et ainult tagasiside andmisest enamasti ei piisa. Selleks, et oskused ka päriselt areneks, tuleb anda inimestele võimalus õpitut päriselt rakendada ja reaalse maailma olukordadest õppida. Lähenemisviise on selleks erinevaid, aga kui näiteks keegi peaks arendama oma projektijuhtimisoskuseid, tasub neile ka päriselt mingi projekt juhtida anda. Kindlasti mitte esialgu midagi liiga suurt või liiga kriitilist, aga midagi, millega harjutada, õppida ja mille abil täiendavat tagasisidet ja kogemust koguda.

Täpselt samamoodi ei tohiks inimesi karistada vigade eest. Neist õpitaksegi. Hea juht ja ettevõte annavad inimestele ruumi põruda ja katsetada. Kellelgi ei saa lasta küll lõputult vales suunas joosta, aga kuni juht aitab asju kontrolli all hoida ja on vajadusel toe pakkumiseks olemas, on soovitud eesmärgini jõudmisel vahepeal võssa põrutamine enam kui julgustatud. Kui nii talitada, võib olla kindel, et inimesed julgevad, tahavad ja suudavad arendada oskuseid, millest täna veel puudust võidakse tunda.