Kõikuvas majandusolukorras toob säästu mõistlik investeering IT-sse

Kasvamiseks vajalike investeeringute tegemine tundub tõusu ajal iseenesestmõistetav ning keset buumi ei tundu liigne pea ükski mõistlik kulu. Reeglina järgneb tõusule aga ühel hetkel mõõn ning nii nagu kiputakse headel aegadel liigselt kulutama, kiputakse halva aja saabudes järsult pidurile vajutama – kinni keeratakse kõik võimalikud kulud, tihti esimeste seas investeeringud IT-valdkonda. Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun tõdeb aga arvamusloos, et enamasti on sel juhul tegu vale sammuga.

Iga kriis on omamoodi ning nõuab ka omamoodi lähenemist, ent mõned tõed peavad igas kriisisituatsioonis paika. Keegi ei tea, kaua mõni olukord kestab või kuidas see erineb eelmistest, kuid varasemaid õppimismomente saab ära kasutada siiski. Ja nii nagu iga eelmise kriisiga, saab ükshetk läbi ka tänane.

Aga kui nigelama olukorra tõttu on endale jalga tulistatud, keerates esimeste murede ilmnemisel kinni kogu turunduseelarve, IT-investeeringud ja muud “luksuskulud”, on end lihtne heade aegade saabumisel avastada olukorrast, kus konkurendid on suutnud kilomeetreid ette joosta. Seda muidugi eeldusel, et kriisis üldse ellu jäädakse: on küll ju IT ja turundus kulud, aga samas on just need valdkonnad, mis aitavad ka raskematel aegadel tulu teenida ja teisi kulusid vähendada.

Rahulikes vetes on lihtne õiget kurssi hoida, tormi ajal võidab osavam kapten

Kui buumi ajal võib homsesse vaatavate otsuste ja investeeringute tegemine sageli ilmselgena tunduda, siis on ka selge, et kriisi ajal tuleb lahinguid hoolikalt valida. Valida ellujäämiseks ja tulevikus tulu teenimiseks vajalike investeeringute vahel ning jätta uued tooted ja teenused ning nice-to-have kulutused tahaplaanile paremat aega ootama. Seejuures on aga oluline see, et juhid suudaks vahet teha reaalsetel mugavuskuludel ja neil kuludel ning investeeringutel, mis suudavad isegi lühikeses perspektiivis aidata kehvast olukorrast välja tulla.

Tihti on üheks kõige mõistlikumaks investeeringuks just IT ja sellega seotud protsessid. Exceli-tabelis on nendega seotud numbrid küll suured, kuid sellest veidi edasi vaadates võib olla lihtne näha, kust tuleb võit. Muidugi mitte siis, kui IT-lahendustega üritatakse parandada pseudoprobleeme, küll aga siis, kui need võimaldavad ettevõttel paremini keskenduda oma põhiärile, likvideerida muid kulusid või leida uusi tuluallikaid.

Iga investeeringu mõistlikkuse tuvastamine algab aga analüüsist. Ja see analüüs ei pea enamikel juhtudel olema isegi midagi keerulist. Iga ettevõte saab panna paberile oma põhiprotsessid ning kaardistada ära, kuidas mingeid asju täna tehakse. See näitab kätte, kus on tänased pudelikaelad ja mida võiks saada digilahenduste abil paremaks muuta. Kui asjast üksi jõud üle ei käi, saab alati kaasata kolleege või eksperte, kuid põhilise saab alati välja mõeldud ka ise.

Kui protsessid ja tänane reaalne olukord silme ees, saab juba vaikselt nokkima hakata. Ja ka siin saab alustada väikestest asjadest. IT-investeeringutest mõeldakse tihti kui millegi uue ja uhke arendamisest, kuid reaalne võit võib peituda ka palju väiksemates detailides. Mõnikord võib piisata isegi sellest, et juba täna juurutatud lahendused läikima lüüa ja neile uus elu sisse puhuda. Äkki saab teha midagi tänase laotarkvaraga, et kaubavarudest selgem ülevaade saada ja müüki nutikamalt planeerida? Äkki on võimalik parandada ettevõtte rahavoogu sellega, et CRMis seadistatakse arvetele automaatsed meeldetuletused?

Erinevaid väiksemaid võimalusi leiab otsides meeletult. Aga nende kõrval ei tasu karta ka suuremate sammude astumist. Kui analüüsist selgub, et uue e-poe avamine võiks müügikäivet kahekordistada, võib see isegi raskel ajal olla mõistlik asi, mis ära teha. Eriti arvestades, et raskel ajal on tihti raske ka IT-sektori firmadel, seega võib olla võimalik leida häid partnereid, keda “normaalsel” ajal endale lubada ei jaksaks.

See kõik on aga koht, kus võiks arvutustabeli välja võtta ja konkreetselt kokku lüüa, millised protsessid toimivad, mis on mõistlik ja mis mitte. Kui panustame 1000 eurot mingi süsteemi remontimisele, siis kui kiiresti see tulu vastu toob ja kui palju töötunde selle arvelt vabastame? Kui digitaliseerin teised protsessid ära, siis kui palju rohkem kliente jõuan ära teenindada kui ilma seda sammu astumata?

Need on asjad, millele heal ajal tihti ei mõelda – on ju kõik niigi hästi, mis me ikka torgime – ning mis visatakse halval ajal kulude kokku hoidmise eesmärgil mõtteist. Nutikas oleks optimiseerimised ja uute lahenduste juurutamine muidugi headel aegadel ette võtta, aga halbadel aegadel võib see olla vältimatu. Jättes IT-investeeringud tähelepanuta, on end lihtne leida olukorrast, kus halvimast ei päästa isegi suurimad pingutused teistel rinnetel.