Kogenud juht: miks ometi peaks keegi arendajate edukust hindama kirjutatud koodiridade hulga järgi?

Arendajatele ja IT-sektori töötajatele mõeldes kangestub enamikele inimestele esimese pildina ette keegi, kes kirjutab koodi. Elisa IT-juht Villu Teearu tõdeb aga arvamusloos, et kuigi koodi kirjutamine on arendaja töö oluline osa, on täiesti tavaline, et mõni spetsialist ei saa paari päeva või isegi paari nädala jooksul kirja ühtegi kasutatavat koodijuppi. See on ka põhjus, miks on IT-töötajate edukuse mõõtmine toodetud koodiridade alusel midagi, mis toob vaid kahju.

Koodikirjutamine on ilma mingi küsimuseta oluline osa tarkvaraarendaja tööst, ent hea spetsialisti puhul võib see sageli moodustada ajakululiselt kõige väiksema osa tööpäevast. Kuigi koodi kirjutamine on see, mida peamiselt arendajana tööna nähakse, siis sellest veelgi olulisem tööülesanne on mõtlemine – mõtlemine, kuidas saaks soovitud tulemusteni jõuda paremini, efektiivsemalt ja tulevikukindlamalt.

Iga arendaja, isegi kõige algajam arendaja, suudab piisavalt klaviatuuri klõbistades luua midagi, mis justkui vastab ootustele. Aga see, et midagi töötab, ei tähenda, et see töötab mõistlikult. Kilomeetri koodi välja võlumine võib küll olla lihtne, ent kui tegelikult jõuaks sama sihini mõne reaga, on ilmselge, et raisatud on mõttetult aega ning ettevõtte süsteemid koormatud koodihunnikuga, mida tegelikult vaja poleks ja mida keegi mõistlikult hallata ei suuda.

Seetõttu peaks olema ilmselge, et parima töötajana nähakse inimest, kes loob kõige mõistlikemaid ja efektiivsemaid lahendusi. Mõnikord tähendab see, et nädal aega nähtavasse kohta uut koodijuppi ei jõua, aga kui lõpuks midagi valmib, on see puhas, hästi töötav ja selgelt läbi mõeldud.

Las koodikilomeetrid voolavad

Tänane reaalsus on aga see, et paljudes ettevõtetes – eriti juhtudel, kui asjaga on seotud IT-teemadest võõrad juhid – üritatakse arendajate edukust hinnata nende toodangu pealt. See, kes suudab kõige kiiremini kõige rohkem koodi välja pritsida, on ka parima töötaja. Koodiridade mõõtmine on küll väga lihtne, aga reaalsuses arendajate töö hindamiseks täiesti kasutu ning kõige valem asi, mida tööandja teha saab.

Kuigi ei saa väita, et arendaja ei pea üldse koodi kirjutama, siis koodiridade asemel tuleks hinnata iga arenduse ärilist väärtust ehk seda, mis on tehtud töö tegelik mõju ettevõttele. Sel hetkel, kui hindama hakatakse kvantiteeti, mitte kvaliteeti, on koodibaasis tulemuseks koogelmoogel, millest keegi enam kunagi aru ei saa. Aga kuna mõõdikud soodustavad võimalikult palju klaviatuuri toksimist, siis minnaksegi lihtsama vastupanu teed ja tehakse tuhande reaga ära see, mille päevase mõtlemise järel saaks ära teha ühega.

On paratamatu, et juht saab lõpuks on töötajatelt seda, mida mõõdab. Kui mõõta koodimeetreid, siis saabki tulemuseks meeletult koodi. Kui aga mõõta toodetu reaalselt väärtust, saab ka tulemuse, mis reaalselt väärtust loob. Ja just äriline väärtus on see, mida lõpuks iga tänane arendaja tootma peaks. Ideaalis nii, et ta ei kirjuta ühtegi rida koodi, aga kui koodikirjutamiseks juba läheb, siis kõige efektiivsemal ja mõistlikumal moel.

Iga arendaja töötab erinevalt

Arendajate töö mõõtmise juures ei saa ka unustada, et tegu pole homogeense massiga. Iga arendaja on omanäoline ja töötab nii, nagu tema jaoks kõige mõistlikum on.

Mõni spetsialist eelistab enne kümme korda mõõta ja siis võimalikult tõhusalt ja väikse vaevaga lahenduse valmis teha, teine jällegi hakkab kohe katsetama, testides erinevaid lahendusi, et samamoodi kõige parem tee leida. Kumbki pole vale, ent enamasti tasub lähtuda põhimõttest, et less is more ning mitte ära unustada, et arendaja on eelkõige ajuga töötaja, mitte koodimasin.

Juhi jaoks, kes oma tiime ei usalda, võib olla lihtsam hinnata toorest tööd, kuid see ei ole mõistlik. See on lihtne viis end nurka värvida ja avastada end ühel hetkel olukorrast, kus aastate jooksul on valmis toodetud selline hunnik sodi, et ainus viis mõistlikult edasi minemiseks on kõik välja visata ja otsast alustada. Ja enamasti jõutakse sinna punkti siis, kui kvaliteetse töö asemel eelistatakse võimalikult palju tööd.

Villu Teearu

Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht