Põhisisu algus

Kiibikriisi õppetunnid – kallima otsa kaupa saab, planeerida tasub pikalt

13.07.2022

Koroonapandeemiaga kaasnes globaalsele majandusele 2020. aasta suvel ootamatu kõrvalmõju mikrokiipide defitsiidi näol. Enim pälvis avalikkuses tähelepanu kiibipuuduse mõju autotööstustele, kus maailma suurimad ja tuntumad nimed pidid oma võimsusi kärpima ning tellimisaegu pikendama. Kuid samavõrra mõjutas kiipide kättesaadavus ka kõike, mis seotud meie digitaalsete eludega - kodutöö ajastul kasvas hüppeliselt erinevate IT-seadmete nõudlus ning kasvava nõudluse tuules pikenesid nii tarneajad kui lihtsast majandusloogikast lähtudes kasvas ka hind.

Seisuga suvi 2022 on akuutne kriis leevenenud, nii näiteks on Euroopa suurtest autotootjatest BMW ja Mercedes Benz teatanud täisvõimsusel töötamisest ja olukorra teatavast paranemisest. Kuid et nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist, siis on tootjad sunnitud üles näitama leidlikkust – saadaolevaid kiipe kasutatakse eelisjärjekorras ennekõike preemiummudelitel ja odavama otsa sõidukid jäävad pigem tagaplaanile. Ostjaid omakorda meelitatakse kiire tarnega – ostad kallima mudeli, saad kohe kätte.

Tooteliinide tähtsuse järjekorrad

Sarnaselt autotööstusega on ka erinevate IT-seadmete tootjad olnud sunnitud tegema valikuid, eelistades ühtesid seadmeid teistele. Nii näiteks võivad olla eelistatumad liinid, millelt tulevad tooted on kas funktsionaalsemad, võimekamad või hoopis universaalsemad. Ehk et tähtsustatakse neid, mille järele on tõenäoliselt kõige suurem nõudlus. Ja teised - näiteks spetsiifilisemad või ka väiksema jõudlusega - on jäetud kas suisa ootele või siis komplekteeritakse neid viimases järjekorras.

Teine trend IT-seadmete ja -lahenduste maailmas on meile tuttav kahjuks juba igast eluvaldkonnast ehk ka IT-seadmete turul oleme silmitsi märkimisväärse hinnatõusuga. Üheks põhjuseks on siin nõudluse-pakkumise suhe. Pole sugugi haruldane, et lõppseadmete hinnad ei tõuse enam mitte kord-kaks aasta jooksul, vaid juba kvartaalselt või mõnedel juhtudel isegi igakuiselt.

Tuues paralleeli koduelektroonika maailmast, siis suur nõudlus ja sellega veel mitte toime tulev pakkumine on kaasa toonud olukorra, kus elektroonikapoodi minnes saad sa osta ainult punase kallima otsa veekeetja, erkkollase tolmuimeja ja kiiskavsinise disainkülmkapi. Ja kui soovid midagi muud – telli, ehk detsembris saad kätte.

Osta varuga

Mõnevõrra sama pilt vaatab vastu IT-seadmete maailmast. Tootjad on väga kidakeelsed kõiges, mis puudutab tarnega seotud infot, sest soovitakse end ootamatuste vastu võimalikult hästi kindlustada. Pole ka ime, kui üllatusi tuleb pidevalt ette - mõni kuuekuuse tarneperioodiga seade/komponent võib kohale tulla kahe nädalaga, aga võib ka minna täpselt vastupidi.

Traditsiooniliselt on suve lõpp-sügis organisatsioonides eelarvete planeerimise aeg ning samuti tavakohaselt on fookus pigem järgneval aastal, mitte niivõrd keskpikal perspektiivil. Kuid praegust keskkonda arvestades oleks tark mõelda strateegiliselt ja planeerida pikaajaliselt ning osta korraliku "varuga", mis tänasest vajadusest ehk isegi 1,5-2 korda kõrgem.

Suure varuga ostmine tundub üheltpoolt veidi harjumatu, mistõttu eeldabki pikemaajalist planeerimist. Ehk siis - milline funktsionaalsus ja vajadus võiks sul olla oma IT-lahenduste puhul näiteks kahe või kolme aasta vaates? Arvestada tuleb, et ostes täna ja pisut kallimalt kaitsed sa end ka inflatsioonisurve vastu. On ilmselge, et senise inflatsiooniralli jätkumisel maksab aasta pärast ka selgelt nö "nõrgem" seade rohkem, kui praegune ja tugevam. Rääkimata sellest, kas soovitut siis üldse saada on - vabalt võid leida end olukorrast, kus ka kaks korda rohkem makstes kehitab tootja/tarnija õlgu ja ütleb, et lihtsalt pole midagi anda.

Sama aspekt - osta pigem varuga - kehtib ka erinevate pilveteenuste puhul, näiteks varundamisel. Et ka siin lähitulevikus hinna alanemist prognoosida ei julgeks, siis tasub vaadata "maksa-kui-kasutad" (pay per use) lahenduste poole. Kui ettevõttel on varundamiseks täna vaja näiteks 200 terabaiti (TB), siis tasub vaadata lahenduse poole, kus sa saad jätta suurusjärgus 300 TB fikseeritud hinnaga nö "hoiule" ja selle siis kasutusvajaduse tekkides aasta-kahe pärast klikiga aktiveerida.

Vastandlikud signaalid

Kokkuvõtlikult - ligi kaks aastat pärast seda, kui kiibikriisiga tutvust tegime, on vähemasti mingi lahendus leitud. Kiipe on saada, autosid ja tarku külmikuid saab ning ka IT-seadmeid leidub. Kuid mure pole sugugi veel täismahus ületatud, see on hoopiski muteerunud, nii nagu ka selleks kriisiks tõuke andnud COVID-19. Ehk siis tervisekriisist põhjustatud tarnekriisile on lisandunud julgeolekukriis ja inflatsiooniralli.

Üheltpoolt on julgustav, et seadmetootjad pole kaks aastat käed rüpes istunud ja lihtsalt käputäies Ida-Aasia riikides asuvate tehaste taastootmisvõimekuse taga oodanud. Mitmed suured tehnoloogiafirmad – teiste seas näiteks Apple, Cisco, Juniper – on asunud ise kiibiarendusega tegelema, et paindlikkust kasvatada.

Ühendriikides peaksid mitmed uued tootmisvõimsused avanema 2024. aastal, teisalt tuleb jätkuvalt ka häiresignaale. Ehkki USA kongress kinnitas juba 2021. aasta alguses seaduse, mille eesmärgiks oli toetada pooljuhtide tehnoloogia arendus- ja tootmistegevust, siis tänaseni pole selleks reaalseid rahalisi vahendeid eraldatud. Seetõttu lükkas Intel just äsja edasi oma 20 miljardi dollari suuruse tehase ehituse alguse Ohios ning firma tegevjuht Pat Gelsinger ähvardas, et nad suunavad oma pilgud USA asemel hoopis Euroopa suunas.

Nende arengute valguses võib seetõttu üsnagi kindel olla, et nõudluse kahanemist ette näha pole ja tarku seadmeid muudkui lisandub, mis teeb targa ja strateegilise planeerimise veelgi olulisemaks.

Lõpetuseks siiski ka üks rõõmustav tähelepanek – kui kiibimaailmas pandeemia põhjustatud tormist viimaks üle saame, siis võime vähemalt selles kindel olla, et ka viiruse järgmistest mutatsioonidest hoolimata kiibid ei nakatu!

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama