Kellel veel oma serveriruumi vaja on, kui kõik saab kellegi teise pilve panna?

Nii nähtamatud kui need ka poleks, najatub iga veidigi tänapäevane ettevõte mingis ulatuses serveritele. Olgu tegu meilide, kliendiandmete või arenduskeskkondadega, kuskil peavad bitid ja baidid elama ning kuskil peab olema digimootor, mis kõike käimas hoiab. Kui mõnekümne aasta eest oli ilmselge, et iga veidigi suurem ettevõte seadis varem või hiljem üles oma serveriruumi, siis täna on Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni sõnul pilt muutunud pigem vastupidiseks.

“Kunagi oli digilahendustel põhineva äri alustamise eelduseks oma taristu üles ehitamine, nüüd on see pigem hädalahendus, mida rakendatakse siis, kui enam muudmoodi ei saa. Ettevõtte algusaegadel, mil ärikriitilisi teenuseid on vähe ja karbitooted sobivad hästi, on oluliselt lihtsam ja odavam rentida ruumi pilveandmekeskustes ja kasutada teiste loodud teenuseid. Ja enamasti on see lihtsam, odavam ja mõistlikum ka siis, kui väiksest idufirmast on välja kasvanud miljardifirma,” rääkis ta.

Näiteks kasutavad pea kõik maailma suurimad ettevõtted paljude teenuste käimas hoidmiseks teada-tuntud pilvelahendusi. Viimast on hästi illustreerinud see, kui üksikutel juhtudel on tõrkunud maailma suurim pilveteenuse pakkuja Amazon – AWSi rikke tõttu on kättesaamatuks muutunud teenused alates Netflixist, lõpetades kullerplatvormidega.

Praun nentis, et see näitab selgelt, et enamikel juhtudel kaaluvad pilveplatvormide eelised nende mõnetised puudused üle. Isegi siis, kui korra mõne aasta jooksul tuleb tegeleda üksikute tõrgetega. “Oma serveriruum pakub küll kindlustunnet, et kui midagi katki läheb, saad selle ise kiirelt korda teha, kuid arvestades pilveteenuste töökindlust ja oma IT-personali palgal hoidmise kulusid, on enamasti tegu üsna lihtsa arvutusega,” selgitas ta.

See aga ei tähenda, et oma IT-taristu üles ehitamine alati halb idee oleks. Prauni sõnul tasub mõistliku otsuse langetamiseks läbi mõelda, mis on reaalsuses ettevõtte põhiäri ja mis on need ärikriitilised aspektid, kus organisatsioonil peab lihtsalt olema asjade kulgemise üle täielik kontroll. Kui ettevõte põhiäriks on kohviku pidamine, on enamasti oma taristu ülal pidamine asjatu kulu; kui aga on tegu veebipoega, võib mõnel juhul oma serveripargi pidamine kindlate nüansside paikapidamisel mõistlikuks osutuda.

“Meelerahul on kindlasti oluline roll, niisamuti andmeturvalisusel ja ärikriitiliste teenuste käimashoidmisel. Igal ettevõtjal on oma riskitaluvus ja see ongi see, mis määrab, kas najatuda vaid teistele, või võtta riskid enda kanda,” rääkis ta.

See ei ole binaarne valik

Viimase kõrval rõhutas ta aga, et enamikel juhtudel ei pea tegu olema binaarse valikuga – kas ehitada üles oma serveriruum, või kasutada avalikke teenused. Järjest populaarsemaks on muutumas hübriidlahendused, kus mingi osa kõige ärikriitilisemaid andmeid ja teenuseid hoitakse enda käes, suuremat mahtu ja võimsust nõudvad teenused majutatakse näiteks Amazonis, Azure’is või Google Cloudis. Nii talitavad pea kõik suurfirmad, aga ka paljud IT-kallakuga väikesed ja keskmised ettevõtted.

Hübriidlahenduse eeliseks on nii pilveteenuste kui ka oma serveriruumi loomise võlude sidumine – see pakub vajadusel lõputult suurendatavat hoiuruumi, ligipääsu võimastele arvutitele, head kontrollitavust, töökindlust ning võimalust mõningaid detailide peensusteni ise määrata. Samas tuleb pidada silmas ka asja negatiivseid külgi: hübriidlahendusi võib olla keerulisem hallata ning olgu toanurgas servereid üks, viis või kümme, keegi peab suutma neid töös hoida.

“Keskmine ettevõte saab enamasti oma taristut loomata hõlpsalt hakkama. Mingites aspektides võidetakse, teistes kaotatakse, aga enamasti on pooltargumente rohkem kui võimalikke vastuväiteid. Kui aga vajadus seda tingib, siis pole oma taristu haldamine sugugi absurdne idee. Aga mida päev edasi, seda selgemalt peaks suutma selle vajaduse enda jaoks ära põhjendada – Excelid on üha enam teenuspõhisuse poole kaldu, seega peaks vajadus olema reaalne,” lisas ta.