Keerulistes majandusoludes otsivad stabiilsust nii töötajad kui partnerid

Eesti majandus on langenud kuus järjestikust kvartalit ning see on hakanud tundma andma ka IT-maailmas. Ühelt poolt on muutuvad olud mõnevõrra hõlpsamaks teinud uute spetsialistide värbamise, teisalt on hakanud turule tekkima varem muu tööga hõivatud arendusfirmade pakutavaid ressursse. Mõlemat muutust kommenteerides märkis Elisa IT-juht Villu Teearu, et nii teenusepakkujad kui ka töötajad on otsimas peamiselt üht – stabiilsust.

“Hetkel kuuleb üsna tihti väiksematest ettevõtetest või idufirmadest, mis on olnud sunnitud keerukate olude tõttu oma tegevust veidi koomale tõmbama, mingid projektid pausile panema või halvematel juhtudel isegi mingi hulga inimesi koondama. Nii nagu eelnevate majandusraputuste ajal, on see toonud kaasa laiema turumuutuse, kus ägeduse-põnevuse eelistamine on paljudel juhtudel asendunud sooviga lüüa kampa millegi stabiilsega,” rääkis ta.

Selle tulemusel on muutuseid näha ka aastaid keerulisena püsinud IT-tööturul. Kui juba pikka aega on pidanud ettevõtted tõeliselt pingutama, et oma ridadesse arendajaid ja teisi spetsialiste leida, siis keerukama olukorra tõttu on pilt mõnevõrra muutumas. Teearu tõdes, et rääkida ei saa küll sellest, et IT-inimeste leidmine oleks muutunud lihtsaks, küll aga on näha mõõdukat aktiivsuse tõusu tööturul ja seda, et inimesed on valmis uusi võimalusi kaaluma.

Muutused on siiski veel sedavõrd väiksed, et ei saa rääkida olukorrast, kus pakkumise-nõudluse suhe oluliselt paraneks. “IT-tööturul on jätkuvalt sisuliselt vaakum, aga kuskilt nurgast natuke tuleb õhku peale. Kui varem poldud nõus uusi võimalusi isegi ära kuulama, siis nüüd jõutakse aga tihti laua taha. Suurt liikumist küll pole, aga midagi siit-sealt siiski. Veidi aitavad osade ettevõtete ridasid täita ka inimesed, kelle senine tööandja on pidanud oma tegevust koomale tõmbama. Aga olukorda, kus inimesi üle oleks, pole kaugeltki näha – kogenud spetsialistid korjatakse võimalusel pardale hetkedega,” lisas ta.

Kõige enam on tööotsijad vaatamas suuremate ja stabiilsemate ettevõtete poole, mille puhul on potentsiaalne töökaotuse risk väiksem. Sarnane on olukord olnud ka eelmiste majanduskriiside ajal. “Eriti on seda näha veidi kogenumate ja vanemate spetsialistide puhul, kellel on pered ja muud kohustused. Kui sektor, kus täna töötatakse, on ebakindel ja homne päev võib töö ära kaduda, ei loo see erilist kindlust ning kui tuleb vastutada pere, laenude ja muude kohustuste eest, loob see tõelist finantsstressi. Seega vaadatakse kindlama-stabiilsema poole,” selgitas Teearu.

Stabiilsust otsivad ka ettevõtted

Lisaks sellele, et stabiilsemaid ja tulevikukindlamaid väljakutseid on otsimas töötajaid, on IT-juhi sõnul sarnast trendi näha ka ettevõtete seas. Kui veel aasta tagasi oli üsnagi tavaline, et arendusfirmad eelistasid säravamaid ja “seksikamaid” projekte, siis täna kaldutakse müügitöös pigem nende klientide poole, kellele saab pikaajaliselt kindel olla.

See on aga midagi, mille jaoks on paljudel juhtudel juba liiga hilja. “Nii nagu tahavad stabiilseid kliente teenusepakkujad, otsivad stabiilseid partnereid ka kliendid ise. Ja suure tõenäosusega on see stabiilne partner nendega olnud juba aastaid ja on ka edaspidi,” ütles ta. “Nad olid nendega “headel aegadel”, kui oleks lihtsasti saanud oma piiratud ressursse kasutada kellegi teise teenindamiseks, ja nad on nendega “halbadel aegadel”, kui stabiilsed kliendid on kulla kaaluga.”

Teearu sõnul ongi hetkel erinevalt tööturust partnersuhete loomisel tekkinud ostjatele soodne turg – pakkumist on palju, nõudlust aga piiratult. See loob võimaluse valida partnereid tingimustel, mis klientidele kõige paremini sobivad. “Ja kui midagi pole just väga valesti, valitakse ikka need partnerid, kellega ollakse koos askeldanud juba tükimat aega. Heas ja halvas,” lisas ta.