Põhisisu algus

Juht, sa vajad oma töötajat mitte ainult täna, vaid ka homme

16.11.2020

Pingsalt kella tiksumist jälgiva juhi kullipilk peaks seieri vaatamise asemel keskenduma hoopis stressivaba töökeskkonna loomisele – selleks, et pühendunud ja tulemuslikud inimesed ei lõpetaks läbipõlenutena.

Kevadine reaalsuskontroll näitas sadadele ettevõtetele hästi, kui oluline ja kasulik on paindliku tööaja- ja koha võimalus. Ometi on jätkuvalt ühiskonnas nn tagumikutundide ülistajatest juhte. Mõnes mõttes on see arusaadav – arvuti taga istutud aja mõõtmine on ääretult lihtne. Kindlasti on see ka üks põhjus, miks seda praktikat veel kasutatakse. Lisaks hirm kaotada kontroll või ülevaade selle üle, mida töötaja teeb.

Töid on küll erinevaid, kuid paljudel juhtudel ei tähenda töökohal istumine veel töö tegemist – ei kontorilaua taga, kodukontoris ega kuskil mujal. Võid olla n-ö mustertöötaja, kes mitte kunagi hiline ega lahku varem, aga ikkagi on töö tegemata. Samas kui mõni teine suudab näiliselt palju väiksema panusega tunduvalt rohkem ära teha. Võti peitubki panustamises ja motiveerituses ning seepärast pelgalt arvuti taga istumise aega mõõta ei maksa.

Niisiis ei loo tulemusi ei kindel aeg, koht ega juhi piidlev pilk, vaid pühendud inimesed, kes mõistavad oma töö tähendust. Seetõttu peaks keskenduma sisulisele juhtimisele – tööd soodustava keskkonna loomisele, mis ei piirne füüsiliste mõõtmetega. Nii nagu töö ei alga ega lõppe kontoriuksel, ei saa ka juht olla juht vaid kontoris.

Masinlikkus vs inimlikkus

Tulemustele orienteeritus ja suur pühendumus võivad soodustada töö- ja eraelu piiride hägunemist, mis võib omakorda tipneda läbipõlemisega. Seetõttu tuleb veelgi rohkem pöörata tähelepanu töötajate vaimsele tervisele. Väga lihtne on paindliku tööajaga langeda sellisesse võrku, kus ühel hetkel avastad, et oled lootusetult üle töötanud. Siin on selge roll juhil, kes peab (ka distantsilt) regulaarsete koosolekutega ja järjepideva suhtlusega kraadima, kas on märke lähenevast läbipõlemisest.

Oleme ju ilmselt kõik mingis kriitilises projekti faasis pidanud valima meeletu töömahu ja see võib olla isegi lühiajaliselt produktiivne, samas heleda leegiga kaua ei põle ja siin peab juht vajadusel aitama mõtestada, kuidas sellest nõiaringist välja tulla. Me ei ole masinad. Ma vajan juhina oma töötajaid mitte ainult täna, vaid ka homme. Seega on minu kui juhi kohustus hoida oma töötajate töö ja muu elu tasakaalus.

Ise juhina töötades tajungi väga hästi, et minu fookus on täna päris palju muutunud. Ma ei ole küll kunagi olnud enda arvates juht, kellele meeldib asjadesse sekkuda, aga kontoris olles võib juhtuda, et tahad mõne teema ise ära lahendada, kuigi tegelikult ei peaks juhina sellega tegelema. Täna tajun, et suur hulk pisiprobleeme saavad jooksvalt lahenduse nii, et mina sekkuma enam ei pea ja seda on väga hea näha. Teiselt poolt – veelgi olulisemad on regulaarsed üks ühele vestlused ja usalduslik suhe oma inimestega. Kui kontoris saab aru kehakeelest, et midagi on halvasti, siis massilisel kodutööl on seda keerulisem märgata.

Oskus ennast juhtida, lõivu maksmata

Loomulikult ei saa juht üksi märgata, küsida, toetada. Töötaja peab mõistma, et ta on enda aja peremees ja vastutab oma sammude eest – kuidas ja millega ta oma päevi sisustab ning mil moel need tegevused üksteist toetavad. Alati on teha rohkem, kui on aega. Kiputakse aega võtma millegi muu arvelt, andmata aru, et mida rohkem lõivu maksan, seda enam mu produktiivsus langeb ja seda tugevamalt pingutama, et tulemus ära tuua.

Oma tööelu alguses olin arvamusel, et parim kooslus on, kui mu töö ja ainus hobi kattuvad. Täna ma enam seda nii heaks ei pea – kui töötan tarkvaraarendajana, siis mu ainuke ajaviide ei peaks olema vaid programmeerimine, tuleb aega võtta ka teisteks tegevusteks. See lihtsalt aitab paremini vältida läbipõlemise ohtu.

Harjume ja õpime

Enesejuhtimise vaatest panigi paljusid proovile just selle aasta kevad. Mitmed probleemid võimendusid, kui ühel hetkel ei lubatud midagi muud teha, kui ainult kodus olla. Siin tuleb aru saada, et olukord muutus kõigi inimeste jaoks erinevalt – ühed pidid hetkega lisaks võtma kooliõpetaja rolli, teistel tekkis kohe nii palju vaba aega, et seda oli vaja kuidagi kulutada. Oli näha, et osad hakkasid tegema palju rohkem ületunde, sest tööst sai korraga hobi, meelelahutus ja muu. Teiste jaoks oli raske isegi pool tundi järjest keskenduda. See oli tavaolukorrast täiesti erinev situatsioon. Ja kindlasti oli see ka paljudele juhtidele hea õpikoht, kuidas tulevikus oma töötajaid paremini hoida.

Vara on veel suuri järeldusi teha, aga näen ja arvan, et edaspidi tehakse kaugtööd palju rohkem kui enne. Ma ei usu sellesse, et kontori roll üldse ära kaob – vajame ju sotsiaalsust ja tiimiga füüsilist kokkusaamist samamoodi nagu varemgi. Samas on ka skeptikud aru saanud, et kaugelt saab olla samaväärne tiimiliige ning et väärtust sünnib nende inimeste käe läbi, kes pole paigutatud pelgalt rangesse ja eesmärgita ajaraami, vaid elutervesse töökeskkonda.

Minu kui juhi jaoks on olulisim inimesi kuulata ja nende töö sisu mõista. Ma ei pea paljuks käised üles keerata ja tõtata appi teemasid lahendama. Usun, et pean mõistma laual olevaid ülesandeid kõrgemal tasemel, sest IT-spetsialistid vajavad juhti, kellega vajadusel mõtteid sparrata. Oma inimestega loome usaldusväärse keskkonna, kus jääb ruumi eksimiseks.

Villu Teearu
Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht
Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama