Joosep Põllumäe: möödas on ajad, kui arendaja pidi ilmtingimata matemaatikast midagi jagama

IT-inimestest räägitakse tihti kui grupist, keda ühendavateks omadusteks on armastus reaalainete vastu, võimekus iseseisvalt kõik probleemid ära lahendada ning soov tegeleda väljakutsetega, mis pea kõigil teistel üle jõu käivad. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe märgib aga, et kuigi ükski neist omadustest arendajatele liiga ei tee, siis on programmeerijana võimalik edukat karjääri teha ka matemaatikageenius olemata või häkkerifilmidest tuttavaid supervõimeid omamata.

“IT-arendus on aastatega muutunud oluliselt kasutajasõbralikumaks, mis tähendab, et õpikõver on muutunud kõvasti laugemaks. Niisamuti on oluliselt laienenud valdkondade hulk, kus arendajad töötada saavad, mis tähendab, et kuskil leidub midagi igale isiksustüübile ning igale erihuvile,” sõnas ta. “Kui 25 aastat tagasi pidi iga arendaja mõtlema ühtedes ja nullides, siis täna võib IT-sektoris edukat karjääri teha ka inimene, kes pole tunnistusel matemaatika ees näinud kunagi kõrgemat hinnet kui kolm.”

Põllumäe selgitas, et kui näiteks mängumootoreid või tugevalt arvudel põhinevaid süsteeme loovad arendajad peavad ka tänapäeval suutma matemaatilises maailmas orienteeruda, siis näiteks veebiarendaja puhul ei tule keeruliste valemitega igapäevaselt kokku puutuda. “Mõistagi elementaarseid oskuseid on vaja, kuid seda, et tuleb ruutvõrrandeid lahendada või rõhumuutuse mõju temperatuurile välja arvutada, esineb pigem harva ja harilikult on selliste oskuste ootustest märku andud juba enne, kui keegi päriselt tööle võetakse,” lisas ta.

Aegunud arusaamu on veelgi

Lisaks sellele, et arendaja peab ilmtingimata olema tugev reaalainetes, on Põllumäe sõnul mõneti müüdiks ka see, et iga arendaja peab suutma iseennast juhtida või et arendaja peamiseks motivaatoriks peab olema soov järjest keerulisemaid probleeme lahendada. Kui Need oskused on valdkonnajuhi sõnul küll iga ettevõtte poolt hinnatud, kuld nende puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et inimesest ei võiks õige keskkonna toel kasvada väga tugevat spetsialisti.

“Iga arendaja on indiviid ja igal indiviidil on omad tugevused ja omad nõrkused. Muidugi meeldiks igale tööandjale, kui kõik arendajad oleks geeniuse tasemel IQ-ga, täielikult iseseisvad, kristallselge ja loogilise mõtlemisega, meeskonnamängijad, isejuhtivad üksused, supertoredad inimesed ning kõigele sellele lisaks ka huvitatud just täpselt sellest, mille kallal ettevõte töötab,” rääkis ta. “Reaalsus on aga see, et iga arendaja kannab endas mingit hulka eelmainitust ja kasutab oma tugevusi ühes või teises valdkonnas ära selleks, et polsterdada nõrgemat sooritust mõnes teises. Ja see on täiesti okei.”

Pole inimest, kellele IT ei sobiks

Põllumäe tõi ka välja, et inimeste erinevate tugevuste tõttu on ka pea võimatu välja tuua kedagi, kes mingil juhul programmeerijaks ei sobiks – kuigi mingite omaduste korral võib IT-maailma sisse elamine olla lihtsam, siis piisava motiveerituse puhul peaks sellega hakkama saama kõik. “Õiges tiimis saavad õiged inimesed teha õigeid asju. Mõnda tiimi sobivad kindlate omadustega inimesed, mõnda tiimi mingite teiste omadustega inimesed. Väikese katsetamise najal leiab endale sobiva töövormi- ja koha seega nii matemaatikat armastav arendaja kui ka inimene, kes seda silmaotsastki ei salli,” lausus ta.

Kui aga tuua välja mõni konkreetne omadus või soov, mille omamisel tasuks kindlasti IT-sektori poole vaadata, siis on see tema sõnul millegi ärategemisest saadav nauding. “Kui inimene tunneb meeletut rõõmu sellest, et sai koolis peale pikka pusimist lahendatud tekstülesande, kirjandi valmis kirjutatud või kontrolltöös viimase vastuse kirja pandud, siis see on midagi, mida saab arendajana nautida iga päev. Programmeerija töötab pidevalt selgelt tajutavate tükkide kallal, mis tähendab, et alati on silmapiiril mingi töövõit, mille poole püüelda,” sõnas ta.