Joosep Põllumäe: mis juhtub, kui tehniliste inimeste juht tegelikult oma valdkonnast midagi ei tea?
Tehniliste inimeste juht ei küll pea tingimata oskama kirjutada koodi sama hästi kui tema alluvuses töötav spetsialist, ent isegi parimate juhtimisoskustega inimene ilma ühegi tehnilise teadmiseta naljalt arendajate ja teiste IT-spetside juhina kaua vastu ei pea, märgib arvamusloos Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
Päeva lõpuks on juhi töö juhtida, kuid erinevate inimeste juhtimine nõuab ka erinevaid teadmisi ja oskuseid. Kuigi suur osa iga juhi tööst on seotud pigem suurema pildi haldamisega ning oma töötajatele toeks olemisega, siis ei saa eeldada, et iga juht võib igas ettevõttes sõltumata valdkonnateadmistest nipsust tööle hakata. Just nagu jalgpallitreener ei suuda läbi lüüa hokitreenerina, ei ole kuigi tõenäoline, et finantsjuht suudab juhtida tehnoloogiatiime.
Kui mingi osa oskuseid on juhi puhul universaalsed, siis on vältimatu, et vähemalt mingid valdkonnateadmised peavad tagataskust võtta olema. Vastasel juhul ei suuda juht pakkuda oma inimestele seda, mida nad temast tegelikult vajavad, ega ettevõttele seda, mida temast tegelikult oodatakse.
On aga oluline tähele panna, et oma valdkonna mõistmine ei tähenda, et juht peab suutma töötada näpud mullas ja teha täpselt seda, mida tema töötajad. Kui olukord selline on, siis on juba tegu teistsuguse probleemiga, sest oma oskuste nii teravana hoidmine nõuab meeletult tööd ning tekib küsimus, mille arvelt see aeg võetakse.
Seega kuigi juht ei pea suutma ära teha iga arendaja tööd, peaksid ta oskused olema piisaval tasemel, et oma tiimidega arukalt nende tööst rääkida, muresid mõista ja probleeme ennetada. Ükski tehniline inimene ei salli rumalat inimest ja kui nad tunnevad, et juht ei ole nendega samal tasemel, siis muutub oluliselt keerulisemaks ka meeskonna austuse ja aususe pälvimine.
Ei saa ka unustada, et oma valdkonna detailsem mõistmine on hoomamatu väärtusega ka teises suunas – nii nagu soovivad tehnilistes rollides töötavad inimesed, et nende juht suudaks nendega samas keeles rääkida, eeldab juhtkond, et tiimide eest vastutav inimene suudab tõlkida inimkeelde tiimidest kostuva ning ilma igale koosolekule spetsialiste kaasamata jagada, mis on tehniliselt võimalik ja mis mitte.
Juht ei tohiks olla rumal, aga ka liiga nutikas inimene võib probleeme tekitada
Tehnilistes rollides – olgu see arendaja või isegi finantsanalüütik – töötavad inimesed ootavad, et nad saaks oma juhiga kui võrdväärsega igapäevaelust rääkida. Selleks vajavad nad juhina partnerit, kes suudaks neid ka päriselt mõista. Muidugi ei suuda juht arukalt rääkida igast peennüansist ja mõni roll ongi nii spetsiifiline, et selle täitjale tuleb sparringupartner leida kuskilt mujalt, kuid olmelisemates oludes peaks usaldusisikuks olema otsene juht.
Siiski ei tohi juht kunagi unustada, et lihtsalt seepärast, et ta midagi oskab, ei tähenda, et ta peaks oma talenti kõikides igapäevastes ülesannetes rakendama. Tiimis töötavad spetsialistid põhjusega ning kui mingil põhjusel näeb juht vajadust nende tööd ise teha, tuleks küsida, kas meeskond on õigesti komplekteeritud või mida jätab juht tegemata, et tal sellise asja jaoks aega on.
Hea rusikareegel on, et juht peaks küll oma valdkonda hoomama, kuid tema töö ei tohiks kunagi olla oma ala kõige nutikam inimene. Juhi tõeline tugevus peab lasuma ikkagi ta oskuses täita juhtimisülesandeid, mitte oskuses kirjutada ülipuhast koodi. On väga hea, kui juht on osav mõlemas, kuid kuniks juhtimisoskused on tipptasemel ja valdkonnteadmised vähemalt kesktasemel, on olukord juba päris hea.
Joosep Põllumäe
Elisa IT ja TV teenuste arenduse valdkonnajuht