Joosep Põllumäe: igal ettevõttel võiks tänaseks paigas olla AI-tööriistade kasutamise reeglid
Tehisintellekti kasutamisest on saanud paljudes ettevõtetes sama levinud praktika kui Google’i otsingu abil on muredele vastuse leidmine. Samas märgib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe, et kuigi AI-lahendused on muutunud menukaks, siis ei tähenda see, et need murekohti kaasa ei tooks. Kui ChatGPT ja teiste lahenduse algusaegadel oli enamike ettevõtete jaoks suurimaks riskiks valede vastuste pealt tehtud nigelad otsused, siis tänaseks on ohtude nimekirjas esikohale tõusnud privaatsusriskid.
Iga AI-lahendus on täna veel lapsekingades, mis tähendab, et need arenevad ja kasvavad meeletu tempoga. Tehisintellekt vajab aga arenemiseks andmeid ning neid andmeid võetakse kõikjalt, kust saab. Muuhulgas kasutatakse mudelite treenimiseks ära ka vestlusakendesse sisestatud küsimusi ja andmemassiive, mis tähendab, et iga tehisintellektiga jagatud andmekild jõuab kuskile, talletatakse kuskil ja võib ühel hetkel kuskil välja ilmuda.
Kui juttu on tehtud millestki igapäevasest ja üsna igavast, siis ei ole see kuigi suur mure. Aga kui mõni ettevõte söödab AI-mudelile igapäevaselt ette ärisaladusi või muud tundlikku infot, hakkavad riskid muutuma iseenesestmõistetavaks. Tõenäosus, et konkurent saab midagi küsides vastuseks sinu täpse äristrateegia, on küll väike, kuid isegi väike risk on kõige tundlikemate andmete puhul midagi, mida tuleb arvesse võtta.
Seetõttu on järjest olulisemaks muutumas igas veidigi tehnoloogiausku olevas ettevõttes AI-lahenduste kasutamise põhimõtete paika panemine. See tähendab, et igas ettevõttes, kus vähegi tehisintellekti kasutatakse, tuleks sisse sisse kindlad kasutuspõhimõtted selle kohta, milliseid andmeid võib näiteks ChatGPT-sse sisestada ja millised andmed on ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks. Kui seda ei tehta, pole välistatud, et ühel hetkel kõige tundlikumad andmed lihtsalt jalutama ei lähe.
See ei tähenda AI-lahenduste piiramist
Aga need põhimõtted tuleb paika panna mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt ja nii, et need ei takistaks asjatult AI-abimeeste kasutamist. Kuigi tehisintellektil põhinevad lahendused püstitavad oma riske, siis toovad need kaasa ka palju head: arendajad saavad kiiremini arendada, turundajad kiiremini turundada ja finantsinimesed efektiivsemalt numbrite taga toimuvasse näha.
Peamine probleem tekib siis, kui seda efektiivsust aetakse taga mõtlemata riskidele ja nende riskide maandamisele. Aga õnneks pole see täna enam ületamatu probleem ning on üsnagi selgeks saanud, et suurimas privaatsusriskid tulenevad just nendest AI-lahendustest, mis on kättesaadavad kõigile. Veidi nende kasutustingimusi sirvides on selgelt näha, mida sinna söödetud andmetega tehakse ja kuidas on soovimatut kasutust võimalik vältida. Ja enamasti on selleks lahenduseks tasulise versiooni kasuks otsustamine.
Seega kui ettevõte soovib, et töötajad saaks kasutada AI-lahendusi just nii, nagu nemad soovivad, võibki olla parimaks lahenduseks veidi rahakoti kergitamine. Kui seda aga teha ei soovita, tuleb panna paika väga selged põhimõtted tasuta versioonide kasutamiseks. Need reeglid sõltuvad küll veidi iga ettevõtte eripäradest, aga mõned jooned on alati ühtsed: kliendiandmeid robotiga ei jagata, tundlikud finantsandmed püsivad majas sees ja strateegiliselt olulised infokillud ei kuulu andmete hulka, mille lekkimisega riskitakse.
Kui neid riske mõistetakse ning nende maandamiseks on tehtud mõistlikud sammud, pole vaja tehisintellekti karta. Järjest menukamaks muutuv tehnoloogia on juba suutnud selgelt tõestada, et see saab töötajate elu mugavamaks ja ettevõtete käekäiku paremaks muuta. Oluline on vaid see, et kõik osapooled mõistaksid, milline on reaalne mänguväli.
Joosep Põllumäe
Elisa IT ja TV teenuste arenduse valdkonnajuht