Joosep Põllumäe: on aeg arendajate müstifitseerimine lõpetada – nad on inimesed nagu iga teine

IT-sektoris töötavatest inimestest räägitakse tihti kui millestki müstilisest või kui grupist, kelle puhul midagi tavapärast ei kehti, kelle jaoks on oluline vaid liumägedega kontor ning kelle leidmiseks, hoidmiseks ja rõõmsaks tegemiseks peab ettevõte olema leidnud võluvitsa. Elisa valdkonnajuhi Joosep Põllumäe sõnul on reaalsus aga sellest ettekujutusest täielikult erinev ning sarnaselt kõikidele teistele tippspetsialistidele hindavad ka IT-inimesed tööd valides ja end pikemaajaliselt mõne organisatsiooniga sidudes peamiselt just seda, et kultuur, tingimused ja töötemaatika nende eripäradega päriselt sobiks.

“IT-inimesed ei ole mingi veider grupp töötajaid, kes kõigist teistest erineb – igast inimesest võib saada tarkvaraarendaja ning iga inimene on veidi omanäoline. See tähendab, et sarnaselt äriarendusspetsialistidele või turundusinimestele on igal IT-inimesel personaalsed sihid, soovid ja eesmärgid, mis on nende jaoks kõige olulisemad ja mis aitavad neil oma valitud töökohas rõõmsad olla,” selgitas Põllumäe. “Eeldada, et iga IT-inimene tahab tegeleda ainult CIA-tasemel koodiga, kasutada seitset monitori, või iga päev tööandja kulul pitsat süüa on pealiskaudne ning lihtne viis end paljude kogenud inimeste jaoks vastuvõetamatuks tööandjaks muuta.”

Miinimumist ei piisa kellegi puhul

Põllumäe rõhutas, et arvestades hetkest olukorda tööturul ning tormijooksu tipparendajatele ja teistele oma ala spetsialistele, ei tasu siiski eeldada, et head inimesed leiab oma meeskonda miinimumi pakkumisega. “Kokk tahab töötada köögis, kus on õiged töövahendid ja võimalus valmistada roogasid, mis talle päriselt huvi pakuvad. Sama kehtib ka arendajate puhul – vanade aeglaste Dellide ja vaarvanaisade ajal alguse saanud süsteemide kallal tahavad töötada vähesed,” märkis ta.

Seetõttu soovitab Põllumäe arendajaid värbavatel ja oma arendustiime kasvatavatel ettevõtetel mõelda pealiskaudse ja läikiva asemel pigem sellele, mille vastu inimesed ise huvi tunnevad. Kuna iga arendaja on erinevate huvidega, siis töötavad motivatsiooni üleval hoidmiseks ja töörõõmu tagamiseks erinevad lahendused. Seejuures märgib ta, et igapäevased töövahendid ja töökultuur, kus nägu täis ei sõimata, on baastaseme baastase ning mitte midagi, millega tasub pikaajalist edu püüdma minna.

“Töökeskkond peab olema toetav ning kokal peab olema terav nuga, arendajal hea arvuti ja disaineril täpselt nii palju harilikke pliiatseid kui ta vajab. Need on aspektid, millest ei saa üle ega ümber ning mida ei tasu oma “ära tehtud” motivatsiooni tagamise tegevuste juurde kirja pannagi – see on lihtsalt elementaarne,” lausus valdkonnajuht. “Kui tahta töötajate töörõõmu ja motivatsiooni üleval hoida, tasuks vaadata ühteaegu nii laiemat pilti kui ka keskenduda sellele, mis igat konkreetset töötajat indiviiditasemel käima tõmbab.”

Igale omale

Rääkides arendajatest, rõhutas Põllumäe, et erineva kogemustepagasiga ning erinevate huvidega spetsialiste veavad käima erinevad teemad. Näiteks nooremate arendajate jaoks võib olla juba piisav see, et saab töötada teenuse kallal, mida nad ise kasutavad, samas kui vanemarendajaid võib elevusse ajada võimalus töötada millegi kallal, millel on suurem kaal või mis kannab ühiskondlikult tugevamat rolli.

“Lisaks põnevatele tööalastele väljakutsetele ei saa ära unustada ka töökorralduslikku poolt. Osasid inimesi motiveerib pelgalt palk, teiste jaoks on oluline see, et nad saaks töötada kodust, kolmandad hindavad enim väga mugavat kontoritooli, neljandad võivad kõige olulisemaks pidada nelja päeva pikkust töönädalat ja viiendad võivad olla enim motiveeritud selgest karjääriteest,” lisas ta. “Kuigi näiteks on toodud IT-inimesed, siis tegelikult kehtib sama kõikide rollide puhul – inimesed on erinevad ning neid motiveerivad erinevad asjad. Juhi tööks on mõista, mis antud juhul kõige paremini sobib – vahet pole, kas tema tiimis on arendajad, klienditeenindajad või mehhaanikud.”