IT standardiseerimine on midagi, millest pole lõpuks pääsu kellelgi
IT on võimas, kuid lastes sel vabalt joosta on õige kiirelt tulemuseks erinevate tehnoloogiate sasipundar, mida ei suuda lahti harutada ka kõige nutikam spetsialist. See on Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul ka põhjus, miks eduka IT-organisatsiooni mõõdikuna ei saa kasutada pelgalt seda, kui hästi loodud lahendused täna töötavad. Pilk tuleks heita ka sellele, kui jätkusuutlikult on kogu laiem süsteem üles ehitatud – kas kuskil on olemas dokumentatsioon, loogika ja mingid selged standardid, mille järgi iga individuaalne arendaja kõigi teistega ühte jalga käia saaks.
Täna leiab turult erinevaid tehnoloogiaid ja lähenemisviise rohkem, kui keegi kokku jõuab lugeda. Ja enamik neist on ka igati head. Aga nii nagu ei saa hästi töötavat autot kokku panna kasutades kõigi erinevate markide kõige võimsamaid detaile, ei saa IT-lahendusi luua kasutades kõike ägedat, mida turul pakutakse. Õigemini saab – ja nagu ka Frankensteini-auto võib loodu korra isegi elule turgatada – kuid pikaajaliselt midagi sellist töös hoida on võimatu.
IT-vaatest tähendab see, et kui iga töötaja tuleb majja oma tehnoloogiaga, mis just talle enim meeldib ja mida ta kõige paremini oskab, siis tekib varem või hiljem koht, kus keegi ei saa enam aru, mida ja kuidas tehakse. See on olukord, mida aitab ära hoida mõistlik standardiseerimine ehk see, kui paika pannakse mingid protsessid kuidas, miks ja mis viisil midagi tehakse. Mida selgemini ja ühtsemalt on see alusloogika kogu tehnilise personali poolt mõistetud, seda hallatavamaks ja paremini ühilduvaks muutuvad iga konkreetse töötaja poolt loodud lahendused.
Ajaga tuleb kaasas käia
Standardiseerimise juures ei saa aga kunagi unustada, et loogika ja hallatavuse taga ajamine ei saa jääda jalgu innovatsioonile. Oluline on leida tasakaal uute asjadega kaasas jooksmise ja ajale jalgu jäämise vahel. Legacy ehk juba jutumärkides aegunud süsteem või tehnoloogia ei pruugi küll paljudele meeldida, kuid iga päev mõne uue lahenduse rakendamine värvib varem või hiljem tiimi nurka. Samas ei saa standardiseeritud tehnoloogiaportfell jääda tulemuste saavutamisele jalgu: mingi hetk mingid tehnoloogiad ei suuda enam teha seda, mida täna vaja, või ei leia enam turult lihtsalt inimesi, kes nende lahendustega töötada sooviks.
Mõistliku lähenemisega on aga võimalik saavutada üsnagi hea kuldne kesktee. Üks standardiseerimise peamised eesmärke on erinevate kasutusel olevate tehnoloogiate hulga mõistlikuna hoidmine – et 20 arendajat ei teeks asju 20 erineval moel – aga kuskil pole kirjas, et 20 arendajat ei võiks asja teha viiel erineval moel. Ja miski ei keela asju 3-4-5 iga mõne aja tagant orgaanilise valdkonna arengu käigus välja vahetada. Oluline on lihtsalt see, et neid samme tehtaks läbimõeldult ja ühiselt, mitte hoogtöö korras ja põlve otsas nokitsedes.
Kui ideaalses maailmas muutuvad standardid ajas orgaaniliselt, siis pole teinekord ka patt tunnistada, et mingi hetk on tehtud standardiseerimisel vale valik või on lihtsalt aeg küps teadlikuks muutuseks. See on igati okei ja enamasti ka õige lähenemine. Küll aga tuleb meeles pidada, et standardeid ei saa muuta iga paari päeva tagant. Tehnoloogiad, millega end seotakse, jäävad ettevõtet saatma tükiks ajaks, seega tasub pigem võtta aega ja erinevaid mõtteid testida, enne kui millelegi täielikult pühendutakse.
Standardiseerimine ei tähenda vaid kindlate tehnoloogiate kasutamist
Standardiseerimine ei tähenda ka vaid seda, et tiimid kasutavad sama programmeerimiskeelt või mingeid kindlaid raamistikke. Kuigi see on laiemast protsessist oluline osa, ei ole sellest üksi suurt kasu, kui kõik muu tähelepanuta jäetakse. Seetõttu kuuluvad mõistliku standardiseerimise juurde näiteks ka turvateemad, parimad praktikad, koodistandardid, dokumenteerimisreeglid ja kõik muud väikesed asjad, mis mõjutavad laiemat tiimi ja ettevõtet.
Kui kõik töötajad teavad, millistele nõuetele vastavalt läheneda küberturvalisusele või näiteks seda, kuidas ja mis reeglite järgi dokumenteerida oma kirjutatud koodi, võib hakata järsku leidma meeletus koguses võimalusi efektiivsemaks asjaajamiseks. Näiteks erinevate tarkvaraliste tükkide ristkasutamise läbi – kui kõik on tehtud erimoodi, ei saa ühest lahendusest teise lihtsalt 20 koodirida üle tõsta – või kasvõi seeläbi, et uus töötaja suudab end kõikidesse erinevatesse lahendustesse oluliselt kiiremini sisse elada. Kui ta mõistab, mis loogika alusel on üles ehitatud üks asi, mõistab ta, mis loogika järgi on üles ehitatud kõik asjad.
Standardiseerimisele mõistlikult lähenedes võidavad lõpuks kõik. Võidab ettevõte, kus asjad hakkavad järsku oluliselt loogilisemalt toimuma; võidavad töötajad, kes ei ole enam aheldatud kunagi valitud nišitehnoloogia külge; võidavad lõppkliendid, kes saavad kiiremini paremini toimivaid lahendusi ning võidavad kõik, kes kunagi mistahes põhjusel loodud tehnoloogiate kapoti alla vaatama peavad.
Villu Teearu
Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht