IT-juht: töötaja areng ei saa olla kunagi vaid juhi või ettevõtte südameasi
Kui töö käigus õppimine on midagi, millega tuleb arvestada pea iga ameti puhul, siis mida spetsiifilisemaks muutub roll, siis seda olulisemaks muutub töötaja huvi valdkonna kohta juurde õppida ka omal käel. Eriti oluline on see Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul kiirelt arenevates sektorites, kus on paratamatu, et kõike uut ja huvitavat pole lihtsalt võimalik igapäevatöös piisavas hulgas kogeda, kuid samas on uute arengutega kursis püsimine kriitilise tähtsusega.
“IT-valdkond muutub iga päevaga, aga samas ei saa iga äri end päevapealt uute tehnoloogiate peale ümber pöörata. Muidugi tuleb ajaga kaasas käia ja konkurentsivõimeline püsida, kuid mõõdukas stabiilsuses peitub enamasti edu võti,” lausus ta. “Kuna aga erinevad tehnoloogiad on omavahel läbi põimunud, on oluline, et arendajad ja teised spetsialistid saaks siiski piisaval määral uut ja huvitavat proovida – ühelt poolt asja enda jaoks huvitavana hoidmiseks, teisalt selleks, et olla valmis ettevõtte muutuvate vajaduste jaoks.”
See nõuab tema sõnul aga nii tööandjate kui ka töötajate poolt ühtset arusaama, et spetsialistide pidev ja kestev areng peab olema mõlema osapoole ühine pingutus. Tööandja peab suutma hoida töö piisavalt põneva ja värskena ning leidma viise anda inimestele võimalusi end proovile panna, samas peavad töötajad mõistma, et mõnikord ongi igapäevtöö osaks ka “igavamad” asjad ning põnevat ja uut tuleb esimese hooga proovida omal käel.
Mõni võimalus tekibki harva
Selle kõrval on Teearu sõnul ka oluline mõista, et tehnilisemate rollide puhul on palju sellist, millega saabki kokku puutuda vaid harva. Kui aga spetsialistid soovivad areneda, omandada uusi oskuseid ning liikuda suurema vastutusega rolli, on nende teemade hoomamine ja tundmine olulise väärtusega.
“On paratamatu, et kõik inimesed ei saa alati kõiki asju tööpostil proovida. Juhid küll üritavad võimalusi luua, aga alati on mingid harvad teemad, mida lihtsalt kõigi lauale ei jagu. See tähendab, et kui seekord sellest võimalusest ilma jäädi, kuid samas asja spetsiifika huvitab, ongi valikuteks uut korda ootama jääda, või asi endale omal käel selgeks teha – näiteks mõne hobiprojekti abil,” selgitas ta.
Tõenäosus, et midagi huvipakkuvat pole veel saadud tööajast proovida, suureneb enamasti kogemuse kasvamisel. Kui noor spetsialist saabki enamasti kõike tema jaoks uut ja huvitavat töö käigus proovida, siis aastakümnete pikkuse kogemusega tipp-eksperdi jaoks võib igapäevatöös millegi täiesti uue ja teistsuguse kogemine muutuda raskemaks – seda eriti siis, kui ettevõttes on veel teisigi sama kogenud või kogenumaidki töötajaid.
Seejuures märkis ta aga, et millegi uue ka omal käel õppimine ei tohiks enamasti ühelegi valdkonnast tõeliselt huvitatud spetsialistile tuska valmistada.
“Ükski IT-inimene ei saa kunagi valmis ja see on valdkond, kus on pidev areng eeldatud. Nii nagu peavad ja soovivad arstid püsida kursis viimaste ravivõtetega, peavad ja soovivad ka IT-spetsialistid kursis püsida sellega, mis maailmas toimub ja mis on paremad viisid millegi ära tegemiseks. Osaliselt saab seda teha tööpostil, mingis osas peab see olema justkui enda hobi, millega tegeletakse oma initsiatiivist,” sõnas ta.
Tööandja ei saa lihtsalt eeldada
Siiski ei saa see kunagi tähendada, et tööandja lükkab kogu õppimis- ja arenemiskoorma üksnes töötaja õlgadele. Teearu sõnul on oluline leida tasakaal – suur osa õppimisest peab toimuma töö käigus ning üht-teist tuleb inimestel endale ise selgeks teha.
“Ning kindlasti tuleb meeles pidada, et kui tööandja otsustab ükshetk mingit oskust nõudma hakata – näiteks kui otsustakse vahetada keelt, milles töötatakse – on see ka tööandja asi inimestele need oskused selgeks õpetada, või anda töötajatele piisavalt vaba aega oskused omal käel ära õppida. Kogenud arendaja jaoks ei ole see enamasti liialt keeruline ülesanne, kuid siiski midagi, mille puhul ei saa eeldada, et keegi selle alla vabatahtlikult oma õhtutunde ohverdab,” märkis ta.