IT-juht: täna on arendajatelt enimnõutud oskuseks oskus õppida – kõik muu on teisejärguline

Tehnilised oskused on iga IT-ga seotud rolli lahutamatu osa, ent edukalt suuremas kollektiivis töötamiseks ei piisa enam ainult oskusest koodi kirjutada, süsteeme disainida ja probleeme lahendada. Selle asemel on tööandja silmis Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul järjest olulisemale kohale tõusmas pehmed oskused, neist peamistena suutlikkus ja tahe õppida ning õige suhtumine.

“Iga arendaja peab suutma oma positsiooniga seotud tööülesandeid täita ja tehniline võimekus ning kogemus on selle töö jaoks elementaarsed eeldused. Ent kui kunagi võiski arendaja töövestlusel ette lugeda lihtsalt oma oskused, tuttavad keeled ja kogemuse ning rahumeeli tööle asuda, siis täna enam pelgalt pika oskuste loetelu pealt keegi tööle ei saa,” tõdes ta.

Seda peamiselt seetõttu, et tööandjad on tunnistanud endale kiirelt muutuvad IT-sektori eripärasid ning järjest selgemaks on saanud, et kõike tehnilist on võimalik ajas arendada, mõned baasomadused on aga muutumatud. Sellest tulenevalt ongi Teearu sõnul täna tavaline, et piisavate erialaoskuste kõrval otsivad värbavad juhid inimesi, kes suudaksid ja tahaksid kiirelt muutuvas maailmas end pidevalt täiendada ning kelle suhtumine soodustab meeskonnas töötamist.

Seega on levinumaks muutumas ka olukorrad, kus mõned puudujäämised teadmistes ei saa õigete pehmete väärtuste ette näitamisel värbamisel probleemiks.

“Tehnilise poole pealt on täna kindlasti tööturul rohkem paindlikkust. Kui inimene pole mõnda konkreetset tehnoloogiat varem kasutanud, aga mingi taust on olemas ja ta suudab näidata, et ta oskab ja suudab õppida, siis võib ta ikka tööandja jaoks väga hea valik olla,” sõnas ta. “Ehk kõik oskused ei pea kohe olemas olema ning tihti on heade õpi- ja isikuomadustega inimene tööturul väärtuslikum kui keegi, kes oskab juba täna kõike teha, aga kelle suhtumine või valmisolek koos ettevõttega muutuda jääb alla ootuste.”

Suhtumist ja õppimishuvi tasub välja näidata

Teearu sõnul on õppimishuvi ja arengusoovide välja näitamine midagi, mida võiks aktiivselt teha. Seda eriti arvestades tänast turgu, kus uusi tehnoloogiaid tuleb pidevalt peale ning on vältimatu, et vähemalt mõne aasta jooksul tehnoloogiaporfellid ka üksjagu muutuvad. Niisamuti on siira huvi ja entusiasmi peegeldamine kriitiliselt oluline juhtudel, kui soovitakse teha karjääripööret või hakata uues ametis lihtsalt tööle tehnoloogiatega, mida seni professionaalsel tasemel kasutatud pole.

“Oma õppimisvõimekuse või arenemisoskuse näitamine on iga inimese puhul erinev. Nullist ei taha ettevõtted kedagi õpetama hakata, aga kui kandidaat suudab näidata, et huvi ettevõttes kasutatavate tehnoloogiate vastu on reaalne ja ollakse valmis pingutama, siis enamasti selleks ka võimalus antakse,” lausus IT-juht.

“Näiteks kui keegi on olnud aastaid JavaScripti arendaja, kuid tahaks nüüd Java tiimiga liituda, siis võib kaalukeeleks osutuda see, kas kandidaat on üritanud tehnoloogiat omal käel õppida ja kasutanud seda näiteks hobiprojektides, või on ta suutnud varem mõnel teisel töökohal selgeks õppida veel mõne teise uue tehnoloogia. Värbava poole jaoks on oluline näha, et kandidaat pole stagnatsiooni jäänud – aastaid või aastakümneid ühe ja sama asjaga tegelenud ega oma ninast kaugemale vaadanud.”

Kui inimene suudab näidata, et on võimeline ka iseseisvalt paremaks muutuma, siis antakse tihtipeale võimalus ka neile, kelle oskused hetkel veel päris soovitud tasemel pole või kes pole veel konkreetsete tehnoloogiatega tööd teinud, kuid kelle suhtumine ja iseloom sobivad ettevõttega hästi. Kui selle kõrval suudetakse veel välja näidata, et soovitakse päriselt töötada tiimis ja üheskoos, tõuseb tõenäosus töökoha saamiseks veelgi. Seda isegi siis, kui paberil kõiki oskustingmusi täidetud pole.

“Suurim ohumärk on see, kui ei taheta muutuda – maailm ja eriti tehnoloogia ei küsi, kas sa viitsid või tahad,” lisas Teearu.