IT-juht: kas su toode vajab AI-d? Tegelikult ka?
Uute toodete turule toomine on uudsete tehnoloogiate toel muutunud lihtsamaks ja kutsuvamaks kui iial varem. Selle taustal on esile kerkimas aga olukord, kus tipptehnoloogiat rakendatakse järjest enam seda mitte vajavate lahenduste juurde, muutes tooted nii keerulisemaks, aga mitte paremaks. Elisa IT-juht Villu Teearu märkis, et täna on sellest tendentsist heaks näiteks tehisintellekt.
“Viimase paari aasta jooksul on tehisintellektil põhinevaid lahendusi välja toodud rohkem kui keegi kokku jõuab lugeda, selle kõrval on AI-d lisatud toodetele, kus nende reaalne kasutegur jääb üsnagi mõistmatuks, näiteks külmkappide külge,” lausus IT-juht. “Mõnel juhul on need uued tooted ja lisad igati tervitatavad, kuid enam kui tihti tundub, et uute tehnoloogiatega on mängitud mõtlemata reaalselt loodavale väärtusele, vaid lihtsalt seepärast, et saadi.”
See on aga midagi, mis toob kaasa hulgaliselt probleeme. Seda nii tarbijatele, kui ka ettevõtetele endile, kes nende lahenduste loomise eest vastutavad. Iga uue lahendusega peavad kliendid harjuma ning iga toote elus hoidmiseks on vajalik kulutada ressursse. Kuna aga ükski ettevõte pole kummist, on paratamatu, et lihtsalt õhinapõhiselt uute tehnoloogiatega mängides, lähtumata selgest strateegiast, tõmmatakse tähelepanu põhiärilt ja sellelt, mida kliendid tegelikult vajavad.
Teearu märkis, et vaadates viimasel ajal turule jõudnud AI-tööriistade tulva, tekib mõneti tunne, justkui oleks alustatud lahendusest ja seejärel hakatud otsima probleemi. “Täna võib näiteks leida kümneid ChatGPT abil töötavaid brauserilaiendusi, mis teevad sisuliselt kõik sama asja. Ühe-kahe jaoks veel kohta on, aga viies ja kümnes ei lahenda enam mingi reaalset väljakutset. Mingi toode on valmis tehtud lihtsalt seepärast, et kuskil on tehnoloogia, mille abil seda teha sai,” sõnas ta.
“Aga ainult sellepärast, et me saame midagi teha ja kõik teised teevad, ei maksa ummisjalu kõiki senised tegevuskavasid prügikasti visata,” ütles Teearu. “Tootearendusele peab alati lähme mingi visiooniga, mitte ainult mõttega, et AI on vahva ja me peame sellega kindlasti midagi tegema. Igal tehnoloogial on oma koht, aga see koht ei ole igal pool.”
Lähenema peab teadlikult
Samas ei saa tema sõnul kalduda ka liialt teise äärmusesse. Tehisintellekt on siin, et jääda ning selle täielik vältimine ei ole mõistlik. Küll aga on oluline, et uudseid tehnoloogiad rakendatakse viisil, mis lähevad kokku ettevõtte reaalse väärtuspakkumisega. Niisamuti ei tasu unustada, et popid tehnoloogiad on pidevalt muutumas, seetõttu minnes kaasa lihtsalt menulainega on end lihtne leida punktist, kus kahe aasta pärast kasutatakse ebamõistlikul moel ebapopulaarset tehnoloogiat.
“Aastaid tagasi oli kuumaks märksõnaks plokiahel, nüüd tehisintellekt. Ettevõtted, kes rakendasid plokiahelat mõistlikult, saavad sellest kasu ka nüüd, kui see enam nii paljusid inimesi käima ei tõmba. Need, kes rakendasid seda vaid haibilaine turjal, ei saa sellest mingit praktilist väärtust ega ka turunduskasu. Aga elus tuleb seda hoida ikka, või siis kulutada veel aega ja vaeva ning see tootest välja praakida,” lisas ta.
“Pole mõtet luua tooteid, mida kellelgi vaja pole. Seda tehes ei raisata ainult ettevõtte aega ja ressursse, vaid võetakse ära tähelepanu sellelt, mis tegelikult tähelepanu vajab. Kui leiad ennast tiimile tegevusi otsimas, siis võibolla tasub hakata mõtlema sellele, et kas peaks ettevõtet optimeerima või hoopis laiendama,” rääkis Teearu, kelle sõnul peaks äritellimusi alati olema rohkem kui ressurssi neid ära teha. “Siis teeme õigeid asju ja saame prioritiseerida.”
Kui teha asju lihtsalt sellepärast, et inimesed on olemas ja ei taha lasta neil mõttetult istuda, siis on Elisa IT-juhi sõnul midagi valesti ja see vajab juba muud lahendust, kui et leiutada neile uue toote tegemise näol tegevusi. “Igal tootel peab olema mingi mõte. Ja kui seda mõtet tuleb meeletult taga otsida, siis ega seda ilmselt tegelikult polegi. Kui nii, tasub korraks turundussurve endalt maha raputada ja hinnata, mis on see, mida tegelikult teha tasub,” lausus ta.