IT-juht: ka kõige kogenumatel tippspetsialistidel on äksi täis Z-põlvkonnalt palju õppida

Viimaste aastate jooksul on Z-põlvkond järjest aktiivsemalt tööturule sammunud ning mitmed neist juba jõudnud ka oma karjääris punkti, kus nende tööstiil ja lähenemine saab mõju avaldada ka kogu ülejäänud meeskonnale. Elisa IT-juht Villu Teearu nendib, et kuigi uue põlvkonna pealetulek on tuntava mõjuga, siis tegelikult liialt suurt erinevust eri põlvkondade juhtimise vahel pole – lõpuks on kõigi inimeste jaoks olulised mõned samad peamised teemad.

“Iga põlvkond on veidi omamoodi, kuid lõpuks need erinevused liiga palju ei loe. Pole vahet, kas tegu on 20-, 40- või 70-aastasega, nad kõik tahavad töötada viisil, mis on nende jaoks mugav, tunda, et neid väärtustatakse ning näha, et nad arenevad ja kasvavad,” sõnas ta. “Suurim erinevus tulebki mängu sellest, kuidas nende soovide täitmisele lähenetakse ja kui julged oma tahte ja vajaduste selgitamise juures ollakse.”

Suurima erinevusena noorte ja vanemate vahel tõigi ta välja rahutuse. Uue põlvkonna töötajad kipuvad olema kärsitumad ja nõudlikumad ning seda nii mikro- kui makrotasandil. See erinevus kerkib esile väga olmelistes teemades, näiteks selles, et pikki õpetusvideoid või juhendeid ei viitsita väga läbi töötada, aga ka laiemates teemades, näiteks selles, et muutuseid ei olda valmis enam pikalt ootama ning et vaheldus on midagi, mida tahetakse võrdlemisi regulaarselt.

Noored seavad uue standardi

Kui aastakümnete eest oli tavaline, et töötajad leppisid sellega, mis kord kehtestatud on, siis tänased noored on oma arvamuse avaldamises oluliselt julgemad ja otsekohasemad. Ei kardeta enam ideede jagamise eest karistada saada ning nähakse, et kui probleemkohad päriselt esile tuua, siis enamasti järgneb sellele ka soovitud muutus.

“Tänane põlvkond on kindlasti avatum ja ütleb selgemalt välja, kui neile midagi ei meeldi. Kõik põlvkonnad tahavad tööd teha heas tiimis, aga varem ei öeldud ehk kohe, kui midagi ei sobinud. Nüüd on hakatud jalgadega hääletama ning selle muutuse on kaasa toonud just noored,” märkis IT-juht ja lisas, et noorte julgem pealehakkamine on avaldanud positiivset mõju ka vanematele töötajatele.

“Julgus oma arvamust avaldada ja muutuseid nõuda on vanematele olijatele ette näidanud, et sõna võtmise eest ei saa keegi karistada. Kui midagi on pahasti, siis tasub see välja öelda. Kõige hullemal juhul ei muutu sellest midagi, paremal juhul sünnib aga muutus, mis igapäevatöö märksa meeldivamaks muudab,” lausus ta. “Kindlasti on jätkuvalt vanema põlvkonna seas tunda teatavat ajaloolisel põhjustel välja kujunenud alalehoidlikkust, kuid mida päev edasi, seda enam vanemad noortest õpivad.”

Samas toob Teearu välja, et oluliselt julgem ellusuhtumine on ka midagi, mis on osade juhtide seas tekitanud noorema põlvkonna suhtes teatava vastumeelsuse.

“Vanakooli juhtidel, kes on harjunud raudse rusikaga vägesid haldama, võibki olla raske leppida sellega, et keegi aktiivselt oma arvamust avaldab või juhiga ei nõustu. Kuigi IT-sektoris enamasti selliseid juhte pole, siis võib üsna kindel olla, et mida aeg edasi, seda vähemaks neid ka jääb. Uus põlvkond tuleb väga kiirelt peale ja nad lihtsalt pole nõus sellistes tiimides töötama. Kui juht ja ettevõte muutustega kaasas ei suuda käia, siis varsti neil enam häid inimesi polegi,” lisas ta.

See siiski ei tähenda, et juhid ei võiks üritada noori mõistlikult suunata ja aidata neil leida tasakaalu. Nii nagu õpib vanem põlvkond nooremate pealt avatumat suhtlemist, tuleb noortele kasuks eelnevatelt põlvkondadelt kannatuse ja püsivise õppimine. Teearu märkis, et ideaalses meeskonnas suudavadki erinevad põlvkonnad üksteiselt parimad oskused üle võtta ning seeläbi luua kultuuri, kus kõik võidavad.

“Oma roll on siin mängida ka juhtidel. Vanemaid olijaid tuleb julgustada avatumalt suhtlema, nooremaid mõnikord ehk korraks hingama, analüüsima ja pikemat plaani mõtlema. Eriti oluline ongi see IT-sektoris, kus asjad arenevad küll meeletu tempoga, kuid pidevalt siia-sinna hüpates võib jõuda olukorda, kus osatakse küll teha natuke paljut, kuid mitte midagi väga hästi,” selgitas ta. “Lõpuks on aga oluline kindlaks teha, et kõikide töötajate põhivajadusel on täidetud ja nad tunnevad, et see, kuidas nad töötavad, on nende jaoks sobilik. Olgu see siis rahulikult, kärmelt, avatult suheldes või kõike veidi endasse hoides.”