Infoomandamise kunst katseklaasis ehk kuidas eksperimenteerides saada teadlikumaks info edastajaks?
Töötleme ja edastame igapäevaselt teistele suurel hulgal teadmisi ja teavet. Kuidas oma tööd läbimõeldumalt ja süsteemsemalt teha ning pideva uue informatsiooni omandamisega toime tulla?
Õpime iga päev, töötleme meeletutes kogustes informatsiooni ja uut teavet. Olgu see siis uues ametis või igapäevases tööelus. Sõltuvalt ametist oleme sageli ise õppijad: meil tuleb limiteeritud ajaga saavutada eesmärke või teha selgeks mõni uus töölõik. Teisel hetkel aga oleme juhendaja rollis, toetades tiimikaaslasi ja nende õpiprotsessi – kas näiteks värskesse ametisse sisseelamisel või mõne uue programmi selgeks õppimisel. Olen aja jooksul mõistnud, et info tulemuslikumaks ja teadlikumaks omandamiseks on vaja süsteemsemat lähenemist. Minu puhul on selleks vajadus tekkinud enda isiklikust kogemusest.
Vajadus elust enesest
Näiteks enda eelmisel ametikohal haridusvaldkonnas tööle asudes tajusin, et mind on justkui vette visatud ja pean kuidagi pinnal püsima. Väga palju asju oli vaja endale selgeks teha lühikese ajaga. Suuremat pilti vaadates näeme, et üsna levinud on soov uude kohta tööle asudes kõike esimesest päevast osata. Sageli on ka tööandja ootused ametis alustanule väga kõrged. Üks suurimaid probleeme minu silmis ongi see, et äsja tööle asunud töötajad kuhjatakse väga väikese aja jooksul üle meeletult suure hulga informatsiooniga. See tekitab uues inimeses frustratsiooni ja ebakindlust. Mõne aja pärast on samas positsioonis ka tööandja, kuna ta ei saa aru, miks inimene ei tule toime, kuigi kõik vajalik informatsioon on ju edastatud.
Niisiis, mõne aja möödudes sain aru, et kui tööle tulevad uued inimesed, siis ma ei tahaks, et nemad peaksid läbi käima sama kadalipu. Õnneks polnud ma sellise arusaamaga üksi ja sealt areneski välja mentorlusprogramm. Eesmärk oli toetada ja aidata uutel inimestel nii paremini sisse elada uues keskkonnas ja töös kui ka jätkusuutlikult toetada olemasolevaid töötajaid.
Kuigi minu tänane töö Elisas ärikliendi seadmetiimi tootehaldurina erineb varasemast 180 kraadi, hõlmab see samuti hästi palju igapäevast uue informatsiooni töötlemist ja selekteerimist ning selle edastamist. Selleks, et infot edukalt ja tulemuslikult teistele mõistetavaks teha, tuleb see arusaadavalt kokku võtta ja “söödavaks” teha. Kuna osakondi ja inimesi on palju ning oleme erinevad, siis tuleb tihtipeale läheneda ka isiklikul tasandil, et inimene suudaks seda informatsiooni hulka seedida ja sellest aru saada.
Pidev katsetamine ja eksperimenteerimine ehk Kata coaching
Nende kahe elulise näite puhul olen mõistnud, et nii enda kui ka teiste toetamiseks tuleb läheneda süsteemsemalt. Täna kasutan oma töös Kata coachingu meetodit, olles sertifitseeritud Kata coach. Lühidalt võib meetodit mõtestada kui teatud aja jooksul ette võetud eksperimentide kaudu püstitatud eesmärkideni jõudmist. Kata tähendab jaapani keeles kuju, eeskuju või viisi.
Kata coachingu programmist võtsin enda jaoks kaasa selle, et kui arvad, et tead oma peas lahendust probleemile – olgu lahendus hea või mitte – siis tegelikult ei saa selle õnnestumises enne veenduda, kui pole seda päris elus järele proovinud. Igale ülesandele ja probleemile tuleb läheneda teaduslikult, katsetades erinevaid stsenaariume, õppida nii õnnestumistest kui ka vigadest ning jõuda kõige optimaalsema lahenduseni.
Teel mõtestatuma info omandamise poole
Enda juhtimisel kasutan Kata coachingu meetodit selleks, et olla tasakaalukam ning mitte tormata koheselt järeldama. Proovin kannatlikult erinevaid lähenemisi katsetades näha, milline neist just praeguses hetkes ja konkreetsele probleemile kõige paremini sobib.
Kolleegide toetamisel aitab Kata coaching aga läbi erinevate eksperimentide vajalikku informatsiooni edastades välja joonistada mustrid, kellele ja kuidas uut teavet esitada. Olgu selleks grupikoosolekud, üks ühele arutelud või hoopis praktilised testid. Oluline lõpptulemus on see, et peale informatsiooni saamist oskab inimene sellest luua seoseid ning vajadusel ise leida täiendavat infot.
Kata coach aitabki inimesel selle uue teadmise kokku võtta ning järk-järgult suunata teda seda kasutama. Tähtis on, et coach ei teeks õppija eest asju ise ära, vaid aitaks protsessidega toime tulla, teda toetades ja suunates. See kasvatab inimeses kindlustunnet, stressitase püsib madal ja inimene suudab uut informatsioon seedida ja tõlgendada.
Kokkuvõttes tuleb meeles pidada, et meie inforuum laieneb pidevalt. Täiskasvanud fokusseerivad end sageli liiga palju ühele asjale ega suuda võtta muud infot vastu. Me saame aga õppida paremini infot haldama ja erinevate metoodikate abil suunama seda endale sobivas suunas. Tuleb leida tasakaal, ilma liigse ülemõtlemiseta. Võime püüda oma mõtteis jõuda kaugele, kuid kui me tegelikult seda teadmist praktikasse ei rakenda või eesmärgistatult ei tegutse, me seda ei suuda.
Edgar Pahhomov, Elisa ärikliendi seadmetiimi tootehaldur
