Iga digitaalselt nutika ettevõtte selgrooks on õigesti valitud tehnoloogiline ökosüsteem

Erinevaid digilahendusi, mille abil oma tööd nutikamaks ja efektiivsemaks muuta, leiab täna turult rohkem kui kokku jõuab lugeda. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli rõhutab aga, et lihtsalt digividinate kasutamise pärast ühtegi uhket-säravat tööriista oma arsenali lisada ei tasu – tehnoloogilistest abimeestest saab tõeline kasu sündida vaid siis, kui neid kasutatakse põhjusega, oskuslikult ja mingitki loogikat järgides.

“Tehnoloogia ja digilahendused suudavad teoorias täna lihtsamaks muuta juhi iga tööülesande. Olgu mureks koosolekud, infohaldus, memod, raportid, andmed või hoopis midagi muud, kuskil on midagi, millega saab nii enda kui oma tiimide asjaajamist paremaks muuta,” lausus Polli. “Aga täpselt samamoodi on võimalik kõikide elu üksjagu keerulisemaks muuta, kui korraga võetakse käiku viis erinevat süsteemi, mõtlemata tervikliku ökosüsteemi pakutavatele võitudele ja sellest tulenevale efektiivsusele.”

Seetõttu algab tema sõnul mõistlik digitaalsete töövahendite juurutamine reaalsete probleemide tuvastamisest, soovitud lahenduste kaardistamisest ning millelegi pühendumisest. Näiteks on mõistlik keskmisel ettevõttel igapäevaseks asjaajamiseks valida üks suurem ärilahenduste süsteem ja ehitada kõik edaspidine üles juba nende peale. Eestis on kõige levinumateks valikutest Microsofti ökosüsteem või selle Google’i konkurent.

Kuna digilahendused puudutavad sisuliselt ettevõtte iga nurka, tähendab ühtne ökosüsteem võimalust äri erinevad osad omavahel mõistlikult rääkima panna, vähendada infokadusid ning hoida kõike vajalikku ühtse mulli sees. Viimane tähendab, et infoliikumine saab juba toimida taustprotsessina ning ei tule muretseda ebaefektiivsuse või omavahel sobimatute toodete ühildamise pärast.

“Heaks asjaajamiseks on vaja kohta, kus saata meile; kohta, kus pidada vestluseid; kohta, kus hoida faile ja andmeid; kohta, kus teha koostööd ning kohta, kus kõige tehtu üle arvet pidada. Kui kõik need tegevused toimuvad ühes sfääris, saab üks tegevust teist toetada – meili saab ühe klikiga lisada jagatud ja muudetava faili, vestlusaknast saab kõigile osalistele lisada kalendrisse koosoleku, kohtumisel saab samasse aknasse teha märkmeid ning need hiljem ühe nupuvajutusega kõigile laiali jagada. Ja selle kõik leiab vajadusel üles ka kahe aasta pärast,” selgitas ta.

Mida loogilisemalt on digitaalsed tööriistad omavahel suhtlema pandud ning mida tugevamalt on need teineteisega külgepidi ühendatud, seda suuremat kasu need juhile ja ettevõttele tuua suudavad. Aga isegi kõige nutikamast ja mugavamast süsteemist pole kasu, kui seda mõistlikult ära kasutada ei osata.

Kui sa paberi ja pliiatsiga oma päeva organiseerida ei suuda, ei päästa sind ka AI

“Selleks, et tööriistadest kasu saada, peab oskama neist maksimumi võtta ja leida just see viis, kuidas mingi lahendus enda jaoks kõige loogilisemalt ja mugavamalt tööle panna,” rääkis Polli. “See on juba koht, kus tuleb mängu enda pealehakkamine, katsetamisjulgus ja isiklikud eelistused. Hea ökosüsteem on nagu hea liivakast – kui tahta sinna ilusat liivalossi, tuleb see ise valmis meisterdada.”

See, kuidas tööriistasid enda jaoks kõige paremini ära kasutada, sõltub juba konkreetsest inimesest. Elisa tehnoloogiaüksuse juht tõi näiteks, et tema jaoks on kõige efektiivsemaks to-do rakenduseks igapäevaselt kasutatav e-kirjade sisendkaust: kui seal on mõni kiri, siis järelikult on veel midagi teha. Kui kirjaga on ära tegeletud, märgitakse see tehtuks ning see kaob silme alt. Samas rõhutab ta, et sarnane lähenemine ei pruugi sobida igale inimesele ning enda jaoks sobivaim lahendus tuleks katsetamise teel üles leida.

Juba tuttavate tööriistadega katsetamise kõrval soovitab ta julgelt aeg-ajalt proovida ka midagi uut.

“Täna võiks kõik juhid mõelda näiteks AI-tööriistade proovimise peale. Need saavad olla vägagi kasulikud, kui neid õigesti kasutada osata. Näiteks saab ChatGPT abil pikkadest ettekannetest ja analüüsidest teha lühikesed kokkuvõtted. Samuti saavad näiteks turundusinimesed tehisintellekti abil kähku pilte ja illustratsioone genereerida. Muidugi on AI puhul alati üleval andmelekkerisk, aga kui asjadele kaine mõistusega läheneda, saab need riskid minimeerida,” selgitas ta.

Kõige digitaalse juures soovitab ta ka meeles pidada, et kuklast ei saa kunagi kaduda oskus tööd ilma automaatika, robotite ja digitööriistadeta teha. Tehnika võib tõrkuda, vahepeal ei pruugi arvutit käepärast olla, mõni teema võib olla nii tundlik, et digilahendusi ei saa lihtsalt kasutada. “See töö, mis on üles ehitatud tehnoloogia peale, peab suutma toimida ka paberi ja pliiatsiga – kui sa ilma automaatika ja süsteemideta toimetada ei oska, siis ei päästa sind ka kõige targem AI,” lisas Polli.