Hobiprojekte täis CV: kas saata selline arendaja minema või võtta ta avasüli vastu?
Arendajaid ja teisi IT-spetsialiste värvates otsivad ettevõtted alati kindlate oskuste ja kogemustega inimest. Ent kui laual on kaks näiliselt võrdse võimekusega kandidaati, siis võib õigete isikuomaduste kaalumise kõrval otsustamise juures sageli määravaks faktoriks kujuneda see, kui hästi suudab inimene oma reaalset huvi valdkonna vastu välja näidata – näiteks läbi kõrvalprojektide, räägib arvamusloos Elisa IT-juht Villu Teearu.
Hobiprojektide tegemine on IT-inimeste seas levinud nähtus. Lihtsalt öeldes on see üks parimaid viise koolipingis omandatud või veebivideotest kogutud teadmised päriselt proovile panna, sest parim viis millegi õppimiseks on selle päriselt läbi tegemine. Samuti on erinevate hobiprojektidega tegelemine enamasti märk sellest, et inimene tunneb oma valdkonna vastu päriselt ka huvi – olgu siis tema kõrvalprojekt seotud ettevõtlusega või mitte – ning arvatakse, et kõikidele tööandjatele see meeldib.
Nendest pealtnäha ainult positiivsetest külgedest hoolimata ei suhtu aga kõik tööandjad kõrvalprojektidesse alati hästi. On juhte, kelle jaoks võib hobiprojektide väljatoomine töövestlusel, või töö ajal lõunalauas, tähendada seda, et sellest inimesest ei saa head töötajat, kuna tema fookus on pidevalt mujal. Kahtlemata on oht, et kui inimese töövälistest projektidest saavad kohustused ja oma aega ei planeerita hästi, võib tema töövõime väheneda, kuid reaalne elu on näidanud pigem vastupidist.
Hobiprojektid annavad tihti väärtuslikke kogemusi uute tehnoloogiatega
Targa tööandja jaoks tähendab hobiprojektidega tegelev arendaja mitte seda, et töötajal ei jää oma päris töö jaoks aega, vaid hoopis seda, et tiimis on keegi, kes katsetab tööväliselt uusi tööriistu ja tehnoloogiaid, suudab oma aega iseseisvalt juhtida ja arendab oma oskusi ka kontorist väljas viibides. Samuti on töövälised ettevõtmised inimeste jaoks sageli loovaks väljundiks. Seda eriti töökeskkonnas, kus muidu ehk nii palju loovust rakendada ei saa.
Tarkvaraarendus on pidevalt arenev maastik ja praktiliselt iga nädal kerkib kuskilt esile mingi uus ahvatlev tööriist või tehnoloogia. Äriliselt ei ole aga mõistlik iga uue trendika tehnoloogiaga kaasa joosta ning enamasti võetakse uus asi kasutusele peale põhjalikku proovimist ja kogemuste jagamist. See on ka koht, kus erinevate projektidega tegelev töötaja võib ettevõttele otseselt kasulik olla.
Kuna kõrvalprojektidega tegelevad eelkõige inimesed, kes päriselt oma valdkonna vastu huvi tunnevad ja arengutega kursis püsida tahavad, siis katsetavad nad sageli uute tehnoloogiatega iseseisvalt. Hea tööandja ei näe selles probleemi, vaid võimalust – sul on tiimis keegi, kes oskab sulle otse oma kogemusele toetudes öelda, kas mingi uus tehnoloogia on väärt ettevõttes kasutamist või mitte.
Ise projekte juhtinud inimesed töötavad sageli efektiivsemalt
Kui mõni juht võib öelda, et kõrvalprojektidega tegelemine näitab konkreetse fookuse puudumist, siis igapäevareaalsus on midagi teistsugust. Kuigi alati on võimalik, et liiga palju “oma asjadega” tegelemist võib fookust hajutada ja hullemal juhul viia ka ületöötamiseni, on senine kogemus pigem näidanud, et hobiprojektidega tegelevad inimesed on harjunud iseseisvalt majandama ning oskavad oma aega efektiivselt juhtida.
Iseseisvalt töötades ei ole inimesel lõpmatult aega, sest keegi ei maksa talle töötatud tundide, vaid tulemuse eest. See tähendab, et sageli on kõrvalprojekte tegema harjunud töötajad hoopis tõhusamad kui põlised “kontoritöötajad”, kuigi pealtnäha võivad esimesed hoopis tihedama graafikuga tunduda.
Samuti näitab iseseisvalt hobiprojektide ette võtmine sageli, et tegemist on ettevõtliku inimesega, kes ei jää käed rüpes ootama, kuni võimalused tema lauale jõuavad. Õpitud abitust võib vahel näha ka kõrgema astme spetsialistide seas ning reeglina on tegemist inimestega, kes on harjunud töötama kindla asja kallal ja täpselt nii, nagu on ette öeldud. Kui sellega mingi probleem tekib, ärritutakse ja motivatsioon langeb. Ise projekte juhtinud inimene oskab aga näha suuremat pilti ja kuna tema töö on niigi vaheldusrikas, ei pruugi iga komistus igapäevatöös tema motiveeritust niivõrd mõjutada.
Seega on selge, et kõrvalprojektidega tegelemine, kui inimene sellele õigesti läheneb, on midagi, mis peaks tööandja jaoks alati positiivne olema ning midagi, mida tasub julgustada ja otsida. Kuigi iseseisvalt töötamist ei saa oma inimestelt eeldada ega seda käskida, siis uusi töötajaid valides võib olla mõistlik eelistada neid, kes näitavad üles huvi ja ettevõtlikkust ning on kas varem iseseisvalt midagi üles ehitanud või vähemalt olnud seotud mõne projektiga, mis polnud nende põhitöö.