Ettevõtte juhtimine tehisintellekti kätte? Tasub vaid mõelda, mida oleks AI teinud koroonakriisi ajal

Tehisintellekt areneb iga päevaga ning iga uue AI-lahenduse turule toomisel kuulutavad paljud, kuidas see ühe või teise ameti juba õige pea asendab. Kui peaasjalikult on seni kuulutatud turundusinimeste, arendajate ja teenindajate töö lõppu, siis uuemad-säravamad lahendused on ringlema pannud ka jutud, justkui võiks peagi AI kätte usaldada äri enda juhtimise – suudab ta ju häid mõtteid genereerida küll. Elisa valdkonnajuht Tarmo Linnamägi sõnab aga, et hetkest, mil AI suudaks strateegiat vedada, oleme veel üsna kaugel.

Tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamine ei ole nii haruldane kui see esmapilgul tunduda võib. Väikesed masinõppel töötavad kübermõistused aitavad hoida eemal viirused ja küberkurjategijad, analüütikaprogrammid aitavad suurtest andmehulkadest leida just konkreetse ettevõtte jaoks kasulikku infot, nutikamad lahendused suudavad panustada turuanalüüside valmimisse või osata ettevõttes tekkivaid andmeid piisavalt nutikalt analüüsida, et sobival hetkel asjalikku nõu anda. Kui kaugel saame siis olla sellest, et AI kätte võiks anda kõikide strateegiliselt oluliste otsuste tegemise?

Kuigi tehismõistused on nutikad ja suudavad teha palju, ei küündi need täna inimmõistuse tasemele. Tehisintellekt oskab töötada väga hästi ruumis, mida ta tunneb, kuid surudes selle oma mugavustsoonist välja, on midagi kasulikku raske oodata. AI võib küll teada, kuidas on börsihind varasemalt reageerinud mingitele tegevustele, aga paluda sel välja mõelda seninägematu lahendus, mis aitaks järgmise viie aastaga ettevõtte väärtust 20% tõsta, võib see laadima jäädagi. AI ei oska rääkida sellest, mille kohta tal andmeid pole.

Mida oleks AI teinud koroonapandeemia ajal?

Strateegilised otsused hõlmavad kogu ettevõtet ja oskust näha suurt pilti. Kui AI rakendamine mõne konkreetse protsessi tõhusamaks muutmiseks on juba täna tehtav – lase kasvõi Chat GPT-l soovitada viit viisi, kuidas andmeid kiiremini valideerida – siis ei tasu oodata, et see suudaks lahendada abstraktseid ülesandeid või valmistuda olukordadeks, mida kunagi toimunud pole. Heaks näiteks potentsiaalsest kitsaskohast on koroonapandeemia, mil paljud ettevõtted pidid nii Eestis kui kogu maailmas toimuvale kiiresti reageerima.

Kui ühel hetkel selgus, et inimestevaheline kontakt ei ole enam tervislik, tuli paljudel kiiremas korras oma tegevused ümber mängida, alates töötajate kodukontorisse saatmisest kuni oma teenuste ja toodete kohandamiseni. Et tegemist oli hiljutises ajaloos pretsedenditu olukorraga, polnud kellelegi ees ka varasemaid andmeid ega malli, mille järgi otsuseid vastu võtta.

Tagantjärele on selge, et need organisatsioonid, kel oli võimekus ja otsusekindlus oma töötajad koju saata ja muuta oma tooted-teenused tarbitavaks ka isolatsiooni olles, olid edukad. Need, kes seda ei suutnud, kaotasid. On raske ette kujutada, et tehisintellekt oleks sel hetkel suutnud välja joonistada sama hästi töötava mänguplaani. Võibolla oleks see huupi täppi pannud, kuid kuna igasugused varasemad andmed sellise olukorra kohta puudusid ja AI ei oma vähemasti veel hetkel kõhutunnet, oleks tõenäoline olnud lähenemine, mida poleks suur edu saatnud.

Juhid veel palmi alla ei saa

Kui koroonapandeemia on ekstreemne näide, siis illustreerib see hästi tänaste ja lähitulevikus turule jõudvate AI-lahenduste murekohti. Äritegevuse juures on strateegia ja suure pildi nägemise oskus kriitilise tähtsusega ning võime kiirelt omavahel kokku siduda tuhat väiksemat seost hindamatu. Inimmõistus suudab seda teha automaatselt, AI enamasti isegi mitte siis, kui talle kõik võimalikud juhtumid punkt-punkti haaval ette lugeda. Ja viimasel juhul oleks tehisintellektiga mängimisele kulutatav aeg absurdselt suurem, kui ise õigete lähenemiste välja mõtlemine.

Seega jääb mastaapsete ja “suure pildi” otsuste tegemine tõenäoliselt veel mõneks ajaks inimeste kanda. See aga ei tähenda, et AI-d üha enam otsustusprotsessidesse ei kaasataks. Pigem vastupidi. Kui täna annab tehisintellekt meile vastavalt küsimustele reaktiivselt nõu, siis on see valdkond, kuhu investeeritakse meeletult ja on paratamatu, et lahendused jooksvalt ka paremaks muutuvad. Iga päevaga on AI veidi nutikam ja veidi proaktiivsem, kuid ei tasu oodata, et kõik juhid lähiajal varajasele pensionile minna saaks.

AI on ja jääb nähtavas tulevikus abiliseks. Need on lahendused, mis suudavad ära teha osa sellest, mida me ise ei taha. Aja jooksul suureneb nende suutlikkus, kuid ulmefilmidest tuttavatest lahendustest oleme veel kaugel.