Empaatia – eduka ja ühise töö võti
Tehnoloogia areng muudab meie elu lihtsamaks ja mugavamaks, aga samal ajal paneb see korralikult proovile meie empaatiavõime. Empaatia tähtsust ei tohiks alahinnata ka tänases organisatsioonikultuuris ja tiimi koostöös.
Viimastel aastatel on empaatiast palju räägitud, kuid väga vähesed inimesed on selle teemaga tõsisemalt seotud. Samas puudutab see ju meid kõiki ja iga päev, lapsepõlvest alates, ja saadab meid kogu elu kõigis tegemistes – teadlikult või mitte.
Empaatiavõime ei ole ju tegelikult midagi muud, kui enda teiste kingadesse panemine ning sellest lähtuvalt tunnetuslik tegutsemine. Kuidas samastud ühistranspordis püsti seisva eaka inimesega või lapseootel naisega, kes kannab raskeid poekotte? Ja kuidas nendes olukordades reageerid? Või ei reageeri üldse? Näiteid on sadu ja uuringuidki on tehtud väga palju ja erinevaid, mis peegeldavad inimeste empaatiavõime muutumist.
Teadlik töö empaatiavõime nimel
Üha sagedamini näeme projekte, mis tegelevad empaatia puudumise tagajärgedega. Näiteks Eestis on selle enda südameasjaks võtnud selline projekt nagu KiVa (Kiusamisvaba Kool).* Paljud riigid on hakanud astuma reaalseid samme, et mitte tagajärgedega võidelda (alates sellest, et ühiskonnas on üha vähem empaatiat), vaid tegeleda teemaga ennetavalt. Näiteks Taanis hakatakse õpetatama lastele empaatiavõimet juba lasteaiast alates**.
Tegelikult ju ei peitugi probleem tehnoloogia võidukäigus eneses, vaid tasakaalu puudumises. Selle mõtestamiseks piisab enda ümber ringi vaatamisest. Maailm on täis mugavaid ja optimaalseid lahendusi, mis järk-järgult meie ellu lisanduvad. Ja see on ju hea! Samas näeme, et juba noorest east alates eelistatakse virtuaalset suhtlust silmast silma juttudele. Kui lapsepõlves toimub vidinatega suhtlemine sagedamini kui elav suhtlus, siis täiskasvanuna väheneb oluliselt määral võime mõista ja jagada teise tundeid. Paneb mõtlema, mis meid eest ootab. Kuidas leida tasakaalu ja tuua rohkem päriselu tundeid igasse päeva.
Empaatia aitab tööl hoida usaldussuhteid
Empaatial on oluline koht ka töö kontekstis. Igas organisatsioonis on olemas väärtused, mis on au sees ja mida üksteisega jagatakse. Ühes sellega võiks käest kätte minna ka oskus suhelda empaatiliselt. Selle olulisust aga kiputakse tähelepanuta jätma või alahindama. Ma usun, et põhjendamatult. Töö on väga tähtis osa meie elus ning see, kuidas me suhtume oma ülesannetesse ja kolleegidesse mõjutab ka meie muid tegemisi.
Empaatia aitab luua häid usaldussuhteid oma kolleegidega. Heas sõbralikus meeskonnas tehakse tööd palju tulemuslikumalt ja mõnuga. Iga tiim on oma nägu ja tegu ning kõigi lastetuba on erinev. See tähendab, et kõigil pole alati üks ja sama stardipunkt ning ka tiimitöös tuleb empaatiavõimet treenida, et töö ladusamalt sujuks. Siin lasub vastutus ka juhil.
Järjepidev treening
Nimelt peaks juht aitama oma tiimi empaatiavõimet arendada. Alustada tuleks eeskuju loomisest. Kui tiimiliider suhtleb ausalt, suhtub oma inimestesse tähelepanelikkuse ja heatahtlikkusega, rikastab päeva huumoriga, aitab see meeskonda lähendada. Kohe algusest peale peaks ka läbi rääkima tiimisisese töökorralduse. Arutama, millest lähtutakse raskuste ületamisel. Küsima, mis on need omadused, mis väljakutselistes olukordades aitavad otsustada järgmiste sammude üle. Ühine arusaam aitab püsida samal lainel. Ma ei kujuta ette, kuidas mu 15-liikmeline meeskond saaks teha tööd, kui nad poleks empaatilised.
Oleme hetkes ja kuulame teisi
Veel üks oluline asi tiimitöös, mida ei tohiks alahinnata, on aktiivne kuulamine. Ilma tähelepaneliku osutamise ja märkamiseta on raske ka oma empaatiat väljendada. Lahti seletatuna tähendab see süvenemist ja kohalolemist ning päriselt end ümbritseva jälgimist ja kuulamist – mida räägib su lauanaaber või kaugtööd tegev kolleeg, mida kõneleb klient. See kehtib eesotsas juhiga kõigi kohta. Kas sa suudad temaga samastuda, tema mure või rõõmu tajuda? Kas sa mõistad, mida ta vajab? Tänu sellele oskad tunda sama ja pakkuda välja paremaid lahendusi, kuna oskad mitu sammu ette näha.
Seega veel kord – empaatia ei ole ainult mõtted meie peas, vaid ka tegevused, mis järgnevad neile mõtetele. Füüsist ja vaimu tuleb treenida võrdselt ja empaatiavõimet ühes sellega. Panen juhtidele südamele, et sellele ka tööelus rohkem tähelepanu pöörataks. Empaatia on eduka ja ühise töö võti.
Karina Kazakevitš, Elisa kõnekeskuse tiimijuht