Elisa värbamisjuht: hea kandideerimiskogemus ei ole enam ammu “Meil on kahju” meili saamine

Hiljuti Palgainfo Agentuuri, CVKeskuse ja Elisa koostöös läbi viidud uuringust selgub, et kuigi pea kõik tööotsijad hindavad värbamisprotsessi juures kõrgelt asjaliku tagasiside saamist, siis on 35% inimestest tihti kokku puutunud olukorraga, kus kandideerimisele ei ole järgnenud ühtegi vastust. Elisa värbamisjuht Keishy Margus tõi tulemusi kommenteerides esile, et tänaseni tagasiside andmist teisejärguliseks pidavad ettevõtted on end konkurentsitihedal tööturul nurka värvimas – inimesed ootavad avatud suhtlust ning selle puudumisel suundutakse pigem mujale.

“Kandidaatidega rääkides kuuleb üsnagi tihti kogemustest, kus tööle kandideerimisele pole järgnenud isegi kinnitusmeili CV kättesaamise kohta, samuti pole haruldased juhud, kus tööotsija jäetakse ka pärast mitme vestlusringi läbimist nädalateks, kuudeks või suisa jäädavalt õhku rippuma, viitamata talle kordagi, kas tema kandidatuur veel elab või on otsustatud kellegi teise kasuks,” rääkis Margus.

Kuigi põhjaliku tagasiside andmine võib Marguse sõnul tunduda teinekord värbajatele lisatööna, siis näiteks CV kättesaamist kinnitavat meili ning värbamisprotsessis inimese õigesse infovälja toomist saab tänapäeval lahendada mitmete tehniliste automatiseeritud lahendustega. See on tema sõnul ka vähim, mida enda ridadesse kandideerivaid inimesi austav ettevõte hea kandidaadikogemuse loomiseks teha saab. Sammude tegemata jätmisel võib aga ettevõte riskida olukorraga, kus uute töötajate leidmine muutub veelgi keerulisemaks kui see täna juba on.

Kiirus loeb

Margus märkis, et tänased tööotsijad soovivad tagasisidet ning lisainfot saada kiiremini kui kunagi varem, mispuhul osatakse hinnata ka uusi inimesi palkava ettevõtte pingutusi efektiivse värbamisprotsessi tagamisel ning sujuva asjaajamise korraldamisel. Tugevat tagasiside- ning infovajadust kinnitas selgelt ka hiljuti läbi viidud uuring, mille kohaselt soovib 72% kandideerijatest saada kohest kinnitust CV saatmise edukuse kohta ning pea samapalju inimesi peab äärmiselt oluliseks saada kiirelt selgeks värbamisprotsessi ajajoon ning eesootavad sammud.

“Tänane tööturg on tugevalt kandidaatide poole kaldu, mis tähendab, et ettevõtted peavad endast tegema kõik, et parimaid enda ridadesse saada. Nii nagu on pidanud kiiremaks muutuma värbamisprotsess ise, tuleb kiiremaks muuta ka tagasidestamise ja info jagamise protsess – kui jätta keegi kuuks ajaks intervjuukutset või vestluse tulemusi ootama, on tõenäoline, et kandidaat on selleks ajaks langetanud valiku mõne teise ettevõtte kasuks ja mõnel juhul uue ettevõtte ridades juba mitu nädalat töötanud,” lisas ta.

Headest töötajatest ilma jäämise kõrval võib tagaside ja asjaliku infovälja puudumine ettevõtte värbamistegevusele omada ka pikaaegsemat negatiivset mõju. Margus tõi välja, et Eesti on väike ning tööturg üsnagi kompaktne, mis tähendab, et täna tööle võtmata jäetud inimene võib olla keegi, keda sooviks ettevõte aasta või paari pärast üle kõige oma ridades näha. Kui aga kandideerimiskogemus on ühel hetkel jätnud negatiivse tunde ning värbamisprotsess olnud konarlik, on vähetõenäoline, et ta järgmiste tööotsingute ajal uuesti kandideerida sooviks.

“Iga inimene hindab värbamisprotsessis midagi erinevat, kuid põhjalikku tagasisidet, head korraldust ning hoolivust ei pane pahaks ükski kandidaat,” lausus Margus. “Iga värbaja ja värbav juht on ettevõtte saadikud. Kui esmakogemus on kehv, võib olla keeruline hiljem kujunenud arvamust muuta.”

Tagasiside pole vaid “Meil on kahju” kirjade saatmine

Marguse sõnul on kandidaatidelt läbi aastate saadud tagasiside põhjal näha, et värbamisprotsessis põhjaliku tagasiside saamine on jätkuvalt pigem haruldane. ”Meile on välja toodud, et hea, kui lühike ”meil on kahju” e-kiri üldse postkasti jõuab,” sõnas ta.

“Inimesed tahavad töötada ettevõtetes, mille puhul nad päriselt tunnevad, et neist hoolitakse – seda isegi juhtudel, kui konkreetsel hetkel otsustati värbamisprotsessis mõne teise kandidaadi kasuks. Ühelt poolt näitab hoolivust üles üldiste viisakusnormide järgimine ning kandidaadile mõistliku aja jooksul vajaliku tagasiside andmine, kuid päriselt parimat sihtiv organisatsioon peaks sellest veel kolm sammu edasi minema,” rääkis Elisa värbamisjuht.

Kui kandideerimisavaldustele kinnituskirjade saatmine, teise kandidaadi kasuks otsustades põgusa teavituse saatmine ning vestluste käigus inimesele viitamine, mitu vestlusringi on kokku plaanis teha, on sammud õiges suunas, siis soovitab Margus värbamismeeskondadel võtta veelgi toetavam roll ning mõelda, mida tahaks nad ise teiselpool lauda istudes kogeda.

“Elisa näitel üritame igal sammul kandideerijatele näidata, et me päriselt hoolime sellest ajast, mis nad on oma huvi üles näitamise peale kulutanud. See tähendab, et igale kandideerijale saadetakse kinnituskirjad, vestluste käigus antakse inimesele selge ülevaade selle kohta, millal oodata otsuseid ja mis erinevate otsuste puhul juhtuma hakkab ning kogu värbamisprotsess ise on mahutatud nii lühikese aja sisse kui antud konkursi jooksul parasjagu võimalik on,” selgitas ta.

Eelneva kõrval tõi värbamisjuht välja ka praktikad, kus igale kandidaadile, kellega on läbi viidud vähemalt üks vestlus, antakse otsusteni jõudmisel telefonitsi tagasisidet. Selleks, et sihtida järjest paremaid tulemusi, küsitakse aga kõikidelt vestluses osalenud kandidaatidelt kandideerimisprotsessi kohta tagasisidet, kus kandidaat saab hinnata vabal valikul nii ettevõttepoolseid osalejaid kui ka üldist rahulolu ning kogu protsessi lihtsust.

“See kõik on jooksvalt arenev protsess ning midagi, mis peabki olema ajas muutuv. Inimeste soovid on pidevalt arenemas, seega peavad tulevikku vaatavad ettevõtted konkurentsivõimelisena püsimiseks nende arengutega kaasas käima. Kuigi keegi meist ei tea täiesti õigeid vastuseid, saab iga organisatsioon pingutada, et teha kandideerimisteekond kellegi jaoks nii meeldivaks kui vähegi võimalik,” lisas ta.

Keishy Marguse 5 soovitust kandidaatidele tagasiside andmiseks ning värbamisel edu saavutamiseks:

1. Inimestele meeldib infot saada kiirelt – tänapäevased digilahendused aitavad esmased vastused ning protsessilised kirjad automatiseerida, personaliseerida ja täpselt õigel hetkel kohale toimetada.
2. Tagasiside ei saa piirduda vaid kinnituskirjade või äraütlevate meilide saatmisega. Kandidaat tahab saada aru ka protsessist, ajaraamistikust ning kõigest muust, millega ta hakkab värbamisprotsessi raames kokku puutuma.
3. Mida põhjalikum on kandidaadile antud tagasiside, seda meeldivam on tema jaoks protsess tervikuna. Võimalusel tasuks kaaluda vähemalt nendega, kellega ollakse kohtunud, tagasiside jagamist telefonitsi, või vähemalt pikemalt kui paarilauselise meilina.
4. Liialt pikale venitatud värbamisprotsess piirab organisatsiooni võimet palgata oma ala parimaid. Kiirem konkurent on hea inimese enne ära palganud, kui sina ta vestlusele jõuad kutsuda.
5. Värbamistegevused on ettevõtte nägu ning seal kogetu mõjutab kandidaadi hinnangut tervest organisatsioonist. Seetõttu tuleb tagada, et värbamisel kogetu on parim, mida ettevõttel pakkuda on.

Palgainfo Agentuuri, CVKeskuse ja Elisa ühisuuringu olulisemad tulemused:

● 85% tööotsijatest peavad tagasiside saamist oluliseks.

● 35% tööle kandideerijatest oli kogenud sageli või väga sageli olukorda, kus nad ei olnud saanud oma kandideerimise soovile mitte mingisugust tagasisidet.

● 50% uuringule vastajatest peab oluliseks, et neile antaks kandideerimise käigu kohta telefonitsi tagasisidet.

● 73% vastajatest peab oluliseks, et neile jagataks infot kandideerimise etappidest ja ajakavast.

● 67% vastanutest sooviks saada põhjalikku tagasisidet selle kohta, miks neid mõnele ametile ei valitud.

Uuringu viis 2022. aasta kevadel läbi Palgainfo Agentuur koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee ja Elisa Eesti AS-ga. Küsitlustele vastas 10 282 inimest.