Elisa tippjuht: varukoopiaid võib teha ette ja taha, aga selge plaanita on neist kriisi korral vähe kasu

Tänapäeval on raske kohata endast lugupidavat ettevõtet, kus olulistest andmetest ühes või teises vormis varukoopiaid ei tehtaks. Samas märgib Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun, et isegi kõige paremad varukoopiad ei suuda organisatsiooni digikriisi lävelt tagasi tõmmata, kui varundamise kõrval on unustatud tähelepanu pöörata reaalsele taastatavusele ehk sellele, kas keegi süsteemidest tehtud koopiaid ka päriselt kasutada oskab.

“Andmete varundamine ja andmete taastamine on küll omavahelt tihedalt seotud, kuid reaalsuses kaks väga erinevat asja. Esimene neist saab tihti sõita puhtalt automaatika peal – näiteks tehakse tervest ettevõtte andmebaasist igal õhtul kell kaheksa uus koopia – kuid teine nõuab keerulisi ärilisi ja tehnilisi protsesse, mis nõuavad etteplaneerimist, selget tegevuskava ning aeg-ajalt ka läbimängimist,” rääkis ta.

Praun märkis, et mida päev edasi, seda rohkem ettevõtetel andmeid tekib ning kuigi taustal võidakse pidevalt rahulikus tempos erinevaid andmegruppe kolme erinevasse kohta salvestada, siis kriisi puhkemisel on vaja liikuda tempokalt. “See tähendab, et kuigi varundada saab kõike, siis taastamisel on oluline tööde järjekord, prioriteetide sättimine ning eelnevalt läbi viidud äriline ja tehniline riskihinnang,” selgitas ta.

“Kui näiteks mõne suurema hooldustöö käigus lüüakse ekslikult kummuli ettevõtte põhiteenus, kustutatakse kogemata kõikide ettevõtte klientide kontaktandmed ja tühjendatakse ettevõtte kodulehte majutav server, siis on selge, et kõik need tuleb taastada, kuid samas tuleb ka mõista, et mõni neist on olulisema ja kriitilisema kaaluga kui teine,” selgitas ta. “Kui aga kõik ettevõtte andmed on varundatud nigelalt sorteeritud mitmesaja terabaidi suurusesse kausta nimega “varukoopia_master_04_10”, on probleemide lahendamine tähtsuse järjekorras pea võimatu – taastada tuleb kõik ja ka kõige kriitilisem teenus saab uuesti töökorda siis, kui lõpetatud on ka kõige ebaolulisemate andmete taastamine.”

Aeg-ajalt tuleb kaitstud keskkonnas juhe seinast välja tõmmata

Seetõttu rõhutab ta, et kõige hullemaks ette valmistumine hõlmab endas lisaks pidevalt andmetest koopiate tegemisele ka seda, et kuskil oleks mingi hulk inimesi, kes päriselt teavad, kuidas kriisiolukorras probleeme lahendada ning kelle käsutuses on õiged vahendid ja oskused, et vajalikul hetkel piisavalt kiirelt sekkuda. Seega hõlmab päriselt vastutustundlik ja jätkusuutlik ettevalmistus üksuse juhi sõnul piisavalt heal tasemel andmehaldusvõimekust, väga selgelt paika pandud disaster recovery plani ning ka seda, et paberil valmis joonistatud plaani reaalsusele võimalikult lähedastes oludes aeg-ajalt testitaks.

“See ei tähenda, et nalja pärast peaks aeg-ajalt kõik serverid tehaseseadetele lähtestama, et näha, kas taastamisplaan praktikas töötab, vaid pigem tasub üritada erinevaid stsenaariumeid mängida läbida selliste katsetuste jaoks loodud keskkondades. Kui tegu on näiteks keskmise suurusega veebipoega, siis ei ole paha mõte aeg-ajalt testida, kas varukoopiatest saab kinnises keskkonnas mõistliku ajaga täpselt samaväärse funktsionaalsusega lehe uuesti tööle panna,” rääkis ta. “Kui jah, siis on ilmselt asjad hästi, kui ei, siis tasub plaanis midagi muuta. Sarnaseid põhimõtteid saab rakendada ka suuremate süsteemide korral, testides erinevatel viisidel üht või mitut suuremat või väiksemat süsteemi osa.”

Niisamuti rõhutab Praun, et lisaks suutlikkusele varundatud andmeid õigel hetkel ära kasutada, on oluline tagada, et andmeid hoitaks viisil ja kohas, kus need ülejäänud süsteemidega kokku ei saaks. “Kui krüpto-lunavara peaks nakatama serveri, kus hoiti ettevõtte ainsat varukoopiat, on sellest probleemi lahendamiseks vähe kasu. Sestap tasub varundamisel panustada dubleerimisse ning hoida üht koopiat enda juures ning üht või mitut koopiat kaugemal – kui enda ning naabri majas midagi juhtub, võib olla kindel, et kuskil kaugemal on veel vähemalt üks pääsetee,” lisas ta.