Elisa talendijuht: mida see värbaja töövestlusele üldse trügib?

Enamike kandidaatide jaoks algab tööle kandideerimise protsessi sisukas osa jutuajamisest värbajaga, kes tutvustab ametikohta, räägib ettevõttest ning uurib tööotsija senise tausta kohta. Kuna aga ükski värbaja ei saa detailideni kursis olla iga ettevõttes leiduva ametikohaga, jääb paljudele tehnilisema taustaga tööotsijatele sageli esmalt mõistmatuks, miks ei vii kogu protsessi läbi kõikide teemadega kursis olev värbav juht. Elisa talendijuht Keishy Margus selgitab arvamusloos, et IT-värbaja roll on tihti oluliselt suurem, kui kõrvalt vaadates aimatakse.

Kui kunagi oli värbaja lihtsalt inimene, kes CV-sid läbi sirvis, inimesed vestlusele välja valis ja seal paberilt küsimusi maha luges, siis tänaseks on värbaja töö kogu värbamisprotsessis meeletult muutunud. Seda eriti IT-valdkonna puhul, kus uute inimeste leidmine on tihti keerukas, õige suhte loomine juba esimesest hetkest kulla kaaluga ning õigete kompetentsidega inimeste välja noppimine segu peenhäälestatud sisetundest ja veidi mustast maagiast.

Seetõttu on pea täielikult muutunud ka see, kuidas tänased värbajad töötavad ja seegi, mida nad teavad või mitte. Kuigi keskmine värbamisspetsialist võib olla ühteaegu hõivatud mitme erineva rolli täitmisega, olles ise neis rollides või tiimides mitte kunagi töötanud, on ja peabki ta olema keegi, kes suudab rolli kandidaadile maha müüa ja samas valideerida, et kandidaat on rolli jaoks õige valik. Hea värbaja on segu müügimehest, turundajast ja IT-rollide värbamise puhul ka IT-mehest. Muudmoodi lihtsalt ei saa.

Pole aga haruldased stereotüübid, kus värbajad esinevad lihtsalt tüütu takistusena kandidaadi ja värbava juhi vahel. Arvatakse, et tehnilisema rolli puhul ei suuda värbaja vastata kandidaatide küsimustele ning kes ta üldse selline – mittetehniline inimene – on, et ta peaks omama otsustusõigust selles, milline IT-spetsialist saab kandideerimisprotsessis edasi liikuda ja milline mitte. See on aga stereotüüp, mis 99% juhtudel kuidagi paika ei pea.

Iga endast lugupidav värbaja, kes on valdkonnas vähemalt mõnda aega tegutsenud, on endale ka oma valdkonna selgeks teinud. IT-värbaja ei pruugi küll koodilahingus juunior arendajale tuult alla teha, aga ta teab, mida ta räägib ja mida ta küsib. Ta oskab muretult vastata ka tehnilisematele küsimustele ning kui mingitel juhtudel lähevad asjad liiga spetsiifiliseks, suudab ta need teemad järgmise vestluse jaoks edasi anda kõikide teemadega peensusteni kursis olevale värbavale juhile. Ta teab, millise profiili ja oskustega kandidaati juht otsib ja sadade või tuhandete vestluste taustal oskab ta mõista, kas vestluskaaslane neile ootustele vastab.

Värbaja suudab inimesi lugeda

Aga see on tehniline pool. IT-värbaja mõistab tehnilist poolt piisavalt, et töötada esimese filtrina, kuid kus värbajad tõeliselt säravad, on kõik inimlike aspektidega seotu ja töökorralduslik.

Pole haruldased juhud, kus esimesel töövestlused istuvad kõrvuti värbav juht ja värbaja. Esmakordselt sellise ülesehitusega kokku puutuval kandidaadil võib tekkida arvamus, justkui oleks värbaja juhti saatmas vaid selleks, et küsida igavaid-bürokraatlikke küsimusi, kuid tõde ei saaks sellest kaugemal olla. Olgu värbaja vestlusel üksi või koos kandidaadi tulevase otsese juhiga, ta on seal, et anda tööotsijale võimalikult hea ettekujutus sellest, kuidas on ettevõttes päriselt töötada.

Kuigi iga juht suudab lõpuks välja mõelda, milliseid hüvesid ettevõte oma töötajatele pakub või millised on võimalused tänaste töökorraldusreeglite kontekstis, siis värbaja on inimene, kes suudab kõik selle üles lugeda une pealt. Selle kõrval on värbaja arsenalis oskus inimesi lugeda. See ei tähenda, et värbav juht seda teha ei suudaks, kuid kui keegi on veetnud aega tuhandetel vestlusel, on raske kellelgi selle aja jooksul tekkinud erioskustega rinda pista.

Ta ei ole vestlusel kunagi selleks, et raisata aega või panna kandidaadi teele mõttetu aeganõudev takistus. Värbaja on ettevõtte visiitkaart ja infopank, kelle suurim huvi on see, et tööotsija jaoks oleks protsess meeldiv ja mugav ning et õiged inimesed leiaks enda jaoks õige tööandja.

Hea värbaja on kõigile väärtuslik, halb värbaja peaks endale kriitiliselt otsa vaatama

Vähemalt nii see peaks olema. Igal stereotüübil on mingi reaalsusest lähtuv alus ning nii kahju kui seda ka tunnistada pole, siis tänaseni leidub värbajaid, kelle tehtav töö on kandidaatide jaoks pigem tüütu ja aegaraiskav. Need on näiteks need olukorrad, kus värbaja küsib esimesel vestlusel hulga küsimusi ning järgmisel vestlusel, kus osaleb juba ka juht, küsitakse kõik need küsimused uuesti. Või hoopis ei suuda ühelegi kandidaadi poolt küsitud küsimusele vastuseid anda. See on trend, mis on vaikselt kadumas, kuid mis peaks kaduma kiiremini. Üks oma tööd kehvasti tegev värbaja võib kõigi ettevõttesse kandideerivate inimeste silmis alla tuua ka kõikide teiste värbajate kredibiilsuse.

Õnneks on aga värbamiskogemusest hoolivatel ettevõtetel oma värbajate kompetentsi võimalik igal ajal üsnagi lihtsalt mõõta. Tuleb lihtsalt küsida tagasisidet. Nii neilt inimestelt, kes on tööle tulnud, kui ka neilt, kellega lõpuks mingil põhjusel asjaks ei läinud. See on protsess, mille abil on hõlpsalt võimalik mõista, kuidas tänane värbamistegevus töötab ja mis on see, mida parandada, millele rohkem keskenduda ja millele enam edaspidi mitte liialt palju mõelda.

Värbaja töö ei lõppe töövestlusega

Kuigi ametinimetuse järgi võiks eeldada, et värbaja vastutuslävi lõppeb hetkega, mil kandidaat punktiirjoonele allkirja kritseldab, siis reaalsuses ulatub see märksa kaugemale.

Uude ettevõttesse tööle asudes on inimeste jaoks oluline, et ettevõttes oleks keegi, keda nad saadavad usaldada. Keegi tuttav võõraste nägude hordis. Ja lisaks juhile, saab hea värbaja see inimene olla. Tema on inimene, kellega uus töötaja on esimesest hetkest suhelnud ja tema on see keegi turvaline tuttav, kes teda tööle asudes ees ootamas on. Esimesel päeval on keegi, kellele “tere” öelda ja kui kedagi teist ei leia, on vähemalt üks inimene, kellega lõunale minna. Kuniks oma tiimi sisse elatakse.

Suurem eesmärk ongi mõistagi see, et inimesel ja tema uuel juhil tekiks samuti võimalikult kiirelt hea kontakt. Aja jooksul võibki värbaja ja uue töötaja suhe jahtuda, kuid selle vähemalt baastasemel elus hoidmine on midagi, mis toob kasu kõigile. Algusaegadel võib see aga onboardimise vaatepunktist olla kriitilise tähtsusega.

Hea värbaja muudab seega kogu värbamisprotseduuri kõigi jaoks meeldivaks ja tõhusaks. Isegi tehnilisemate rollide puhul, kus on teoorias juba vestlusel võimalik minna nii obskuursetesse tehnilistesse detailidesse, et see kõigil silme eest mustaks võtab. Hea värbaja teab värvatavat valdkonna piisavalt, et vastata kõigil levinumatele küsimustele, ja kandidaatide seas järjest olulisemaks muutuvast töökorralduslik poolest rohkem, kui keegi teine.