Elisa IT-juht: IT-spetsialist ei pea küll saama juhiks, kuid ta ei saa jääda surmani juunior arendajaks

Arendajate seas on tavaline, et juhtivad ametikohad ning reaalsete praktiliste tööülesannete juurest laiema pildi nägemise ja inimeste haldamise poole liikumine on midagi, mida üritatakse võimalusel vältida. Samas märgib Elisa IT-juht Villu Teearu, et arendajad ei saa kunagi jääda ka aastateks paigale tammuda ning kui ambitsiooniks pole juhiks kasvamine, siis peaks igal programmeerijal olema mingi arengueesmärk siiski taskust võtta.

“Ükski arendaja ei tohiks jääda pensionieani juunior arendajaks – kui nii peaks minema, on ilmselge, et inimene on endale valinud vale töö. Kõiki häid arendajaid ühendab soov alaliselt midagi uut õppida ning olla homme veidi nutikam kui ollakse täna ehk edukat karjääri tegevatel arendajatel on pea alati mingi ambitsioon või eesmärk, mille poole püüeldakse,” sõnas ta. “See ei pea olema üks kindel masterplan, mida detailideni jälgitakse, kuid vähemalt jooksvalt peaks mingid eesmärgid tekkima, et neid siis püüda.”

Kui aastaid kümme või kakskümmend tagasi oli pea ainsaks sotsiaalselt aktsepteeritavaks karjääriambitsiooniks suureks ülemuseks tõusmine, siis märgib Teearu, et tänapäeval on vähemalt IT-septsialistide puhul pilt üksjagu muutunud – laual on on võimalus kasvada vertikaalselt mööda juhtimissuunda, või lateraalselt mööda spetsialisti suunda. “Kui inimene armastab päriselt koodi kirjutamist ja ta ei taha tegeleda meeletus koguses inimeste või protsessidega, on täiesti okei, kui kui ametinimetusse ei lisandugi kunagi sõna “juht”. See ei tähenda, et karjäär poleks edukas olnud,” selgitas ta.

Samas on tema sõnul oluline, et spetsialistina arenemine ei takerduks aastaid ühe ja sama asja tegemisse. “Kui juhtide puhul on areng hästi selgelt nähtav – juhib tiimi, siis osakonda, siis üksust, siis ettevõtet – siis spetsialistide karjääritee puhul on vastutusala skaala muutumise asemel pigem oluliseks aspektiks sügavus ehk detailsus, kui hästi oma konkreetset valdkonda tuntakse,” selgitas Elisa IT-juht, märkides, et juhtide puhul on tavaline, et karjääri arenedes teatakse järjest rohkematest asjadest natukene, kuid tippspetsialisti arengu eripäraks on ühest konkreetsest asjast järjest rohkem teadmine.

Arendajal ja arendajal on vahe

Reaalsel karjääriteel on võimalik Teearu sõnul teadmiste skoobi paranemist selgelt mõista ka selle poolest, mis ametinimetust inimene kannab. Kuigi iga ettevõte kasutab erinevaid nimetusskeeme, siis on tema sõnul tavaline, et noor arendaja alustab oma karjääri praktikandi, juunior arendaja või tarkvaraarendajana, kes teab mingist valdkonnast natuke.

Aja jooksul kasvatakse edasi täieõiguslikuks arendajaks ehk spetsialistiks, kes suudab lahendada üksi enamused väljakutsed. Järgmiseks sammuks on seenior arendaja roll, kes suudab pakkuda tuge ka teistele noorematele arendajatele ning viimasteks sammudeks on arhitektiks saamine, kelle ülesandeks on juba näha laiemalt tehnilist pilti ning panna paika raamistik, milles kõik teised arendajad töötavad.

“Igas ettevõttes on erineva ametinimetusega arendajal kanda erinev roll ning ettevõtte tööks on tagada, et inimesed liiguks erinevate rollide vahel õigel hetkel ja õigel ajendil. Pole haruldane, et spetsialist võib oma oskuseid ja võimekust alahinnata ning seetõttu arvata, et tema karjääritee peabki seisma jääma näiteks seenior arendaja tasemel, kuna kõik arhitektid, keda ta näeb, tunduvad temast osavamad,” rääkis Teearu. “Juht peab suutma inimeste tõelise võimekuse ära tunda ja panema ka spetsialisti ise mõistma, mida ta tegelikult suudab ja millist väärtust ta endas kannab.”

Spetsialistid peavad saama teistelt õppida

Niisamuti toonitab Teearu, et spetsialistide arengu puhul peaks juhid panustama sellesse, et tiimis oleks keegi, kellelt arenev töötaja õppida saaks, või kes suudaks temaga sammu pidada. “Näiteks juhtub tihti, et meeskonnas või ettevõttes on üks väga tark arhitekt, kes on selgelt võimekam kui kõik teised. Kui aga inimesel kellegagi samal tasemel mõtteid vahetada pole ehk puudu võrdväärne sparringupartner, hakkab tema enda areng kängu jääma. Kahe meeletult hea inimese leidmine võib küll raske olla, kuid töötajate ja ettevõtte kui terviku hea käekäigu nimel peaks see olema midagi, millesse panustada,” lisas ta.

“Kuigi vaid spetsialistina arenemine on midagi, mis on eriti arendajate puhul enam kui okei, siis ei tähenda see, et arendajatel ei võiks ka muid ambitsioone olla. Juhte on alati tarvis ning kui inimene tunneb, et hoopis see on suund, mille ta sooviks oma karjääris võtta, siis tuleks tööandjal ka seda austada, kuigi see võib tähendada, et koodi kirjutamise juurest võib ühel hetkel kaduda komplekt nobedaid näppe,” rääkis Teearu. “Lõpuks on vaja igal spetsialistil ise tunnetada, mis on tema jaoks õige – kas liikuda üles juhtivatele kohtadele ja loobuda tehnilisest tööst, või jätta paberimajandus kellelegi teisele ja keskenduda tehniliste probleemide lahendamisele.”