Elisa IT-juht: Indiast arenduse ostmine on nagu parempoolse rooliga sõitmine – saab küll, aga väga mugav pole

Ühe möödapääsmatu lahendusena Eesti IT-arendajate põuale tuuakse sageli välja programmeerimise sisseostmise mõnelt välisturult, näiteks Poolast, Brasiiliast või Indiast. Elisa IT-juht Villu Teearu märgib aga, et kui tegu pole just kõige konkreetsemalt sõnastatud ülesannete või meeletult madala prioriteediga projektidega, on tihti isegi keerulise tööturu oludes lihtsam üritada vajalik arendusressurss leida lähipiirkonnast.

“Täna vaadatakse veidi kaugemate välisturgude poole peamiselt kahel põhjusel: selleks, et hoida kokku kulusid ja selleks, et leida appi mõnikümmend kogenud näppu, mida koduturult kuskilt võtta polnud,” lausus ta. “Kui viimane eesmärk võib isegi olla täidetav, siis kulude kokkuhoiu nimel Aasia, Lõuna-Ameerika, või muu “soodsa” tööturu poole vaatamine läheb aga harilikult vett vedama. Pole haruldane, et lõplik kulu kujuneb kõikide paranduste ja juhendamiste kokku liitmisel oluliselt suuremaks kui algselt plaanitud.”

Teearu selgitas, et erinevalt näiteks tootmisest või rutiinsest andmesisestamisest on arendamine päeva lõpuks loov töö, kus kultuuriruum, piirkondlikud eripärad ja üldine suhtumine mängivad väga olulist rolli. Välisturgudel võivad tegutseda küll väga osavad arendajad ja teised IT-spetsialistid, kuid iga piirkonna IT-maailm on veidi erinev, kasutusel on erinevad tehnoloogiad ja lähenemised ning arendusprojektides on oma prioriteedid ja parimad praktikad.

Keegi peale meie ei suuda “Kalevipoega” kirjutada

See ei tähenda tema sõnul aga seda, et näiteks Bangladeshi arendajad kuidagi halvad oleks. “Kindlasti on neil ka hulk häid kirjanikke, kuid “Kalevipoega” ei suudaks nad isegi parima tahtmise juures valmis kirjutada. Oma rahvuseepose küll, aga meie oma mitte. Sama on lugu arendusprojektidega – nad suudavad ära teha väga suuri ja väga häid asju, aga kuna ümbritsev keskkond on lihtsalt nii erinev, siis on ebamõistlik loota, et andes ette sama analüüsi või skoobi kui mõnele siinsele või lähiregiooni ettevõttele, on tulemuseks samaväärne lahendus,” rääkis ta.

Küll aga ei saa võtta eeldust, et välisriigi partnerite kasutamine alati ebamõistlik otsus oleks. Teearu sõnul on lihtsalt oluline oma ootuste juhtimine ja mõistmine, et Euroopa piiridest oluliselt kaugemale vaatamine on enamikel juhtudel mõistlik vaid väga konkreetselt sõnastatud ülesannete puhul, või kui soovitakse ära teha midagi tõeliselt universaalset.

Mida rohkem tõlgendamisruumi arendusmeeskonnale jätta – näiteks agiilse arenduse puhul – seda olulisem on, et IT-tiim suudaks iseseisvalt ootustele vastata ja teaks, mida enamasti mingil juhul oodatakse, millised on vaikimisi eeldused, mida enamasti isegi kuskile kirja ei panda, ning millised on parimad praktikad ja ootused, millele tuleb vastata. Mida kaugemale oma koduturust minna, seda keerulisemaks see muutuda võib.

Isegi Soome on erinev

Teearu selgitas, et isegi Soomes ja Norras tehakse asju teistmoodi kui Eestis, mis tähendab, et liiga avatud otsaga tööülesande tulemuseks võib olla midagi, mis meil kasutamiseks ei sobi. “Norrakatele meeldib näiteks kasutada Google Cloudi, eestlastele Azure’i. Soomlastele meeldib Python, Eestis on seda pigem vähe. Kohalik arendustiim valib vaikimisi selle mida sinagi, kaugem tiim aga selle, millega nemad harjunud on,” rääkis ta.

Seetõttu ei tasu tema sõnul oodata, et kaugem partner suudaks väga suurel määral panustada analüüsi, know-how või loova poolega, pigem vaid konkreetselt piiritletud tehnilise tööga. Üritades kulude kokkuhoiu nimel asendada terve siinse tiimi kaugema teenuseosutajaga, eeldusega, et tulemuseks on sama kvaliteet soodsama hinnaga, on tagajärjeks harilikult pettumus – aeg, mis kulub tehtu parandamisele, ei ole seda enamasti lihtsalt väärt.

“Mõnel juhul saavad kaugemad teenusepakkujad asjalikuks abiks olla, aga kindlasti ei pea paika väide, et see saabki meie IT-põua lahenduseks. IT-maastik on pidevas muutumises ning iga piirkond areneb veidi omas suunas. Välisriikidest arendusressursside hankimine on mõistlik väga kindlate probleemide lahendamiseks, kuid süstemaatilist lahendust kitsikusele või abi palgarallile selt rindelt oodata ei tasu – reaalne pilt lihtsalt ei toeta seda,” lisas ta.