Elisa IT-juht: Arendajaks olemine pole vaid pehmes toolis mõnulemine

Rääkides tööst IT-sektoris kujutavad paljud noored esimese hooga kõike seda, mida on reklaamklippidest nähtud – külmkapid täis head ja paremat, mängualad kontoris, 4-päevane töönädal ning palju muud säravat, mida veel pakkuda võidakse. Elisa IT-juht Villu Teearu märgib aga, et kuigi kõik või osa neist hüvedest on paljudes firmades ka päriselt olemas, siis ei tasu tulevasi karjääriambitsioone seades lasta tekkida ettekujutusel justkui arendajad päriselt tööd ei teekski.

Ei saa salata, et tehnoloogiaettevõtetes töötamine pakub ohtralt hüvesid, mida mõne teise valdkonna töötajal võib olla isegi keeruline ette kujutada. See aga ei tähenda, et arendajana töötamine ongi vaid pehmes toolis mõnulemine ja vaikselt lõunaaja ootamine. Ka selle jaoks on oma aeg ja oma koht, kuid sisenedes sektorisse valede ootustega võib reaalsus olla kiirelt ehmatav ning karjäär jääd üürikeseks.

Mõistagi ei tähenda see, et arendaja või muu IT-spetsialistina töötamine oleks kuidagi ebameeldiv ning erinevad hüved on loodud vaid piinarikkuse korvamiseks. Küll aga tuleb meeles pidada, et arendaja töö nõuab kindlat ellusuhtumist ning kindlat tüüpi soovi asju ära teha, seda tihti veidi pimedas kobades ning aeg-ajalt ka käigu pealt endale selgeks tehes, kuidas päriselt soovitud eesmärkideni jõuda.

Iga arendaja tööpäev on erinev, kuid siiski ühendavad neid kõigi igapäevast reaalsust kaks läbivat joont – tööst pole kunagi puudu ning asjad, mis tuleb endale selgeks teha, ei saa mitte kunagi otsa. IT-sektoris töötades tuleb leppida ootamatustega ning mõista, et enamasti on oma oskuste piisavalt tasemel hoidmine töötaja enda ülesandeks. Kui valdkonda on tööle siirdutud lootuses, et saab kergelt läbi ajada, puruneb see ootus kiirelt vastu reaalsust kildudeks.

Kõik IT-valdkonna poole vaatavad noored peaks mõtteis hoidma ka tõsiasja, et arendaja lõplikuks tulemuslikkuse mõõdikuks on see, kui hea on nende töö – kood. Filmidest ja day in the life YouTube’i videotest võib küll tekkida ettekujutus, justkui piirduks keskmise arendaja tööpäev paari koodirea kirjutamisega ning seejärel saab suunduda neljatunnisele lõunale, kuid pärismaailm töötab teistmoodi. Pärismaailm töötab teistmoodi. Poolepäevane lõuna on muidugi tehtav, kuid seejärel tuleb oma õhtuaega panustada tööülesannete täitmisele. Kellelegi ei ole küll antud ette sihti, et täna tuleb kirja saada X, Y või Z koodirida, kuid lõpuks peab laua taga aja veetmisel ka mingi reaalne tulemus olema.

Inimesele, keda IT-sektor tegelikult eriti ei kõiguta ja kes näeb seda vaid kohana kiirelt korteri sissemakse raha kokku ajamiseks, võib eelnev tunduda ehmatav. Ja peakski. Samas on raske leida päriselt kirglikku arendajat, kes poleks nõus eelnevale alla kirjutama. Kui programmeerimine või laiem IT huvi pakub, siis on need ülesanded, mida ka päriselt soovitakse täita. Koodi kirjutamine pole kohustus, vaid hobi. Millegi uue õppimine pole tüütus, vaid asi, mida oleks tehtud ka selle eest palka saamata. Keerulise tööülesande saamine tööandja poolne kius, vaid võimalus reaalse praktika toel paremaks spetsialistiks saada.

Tasub hinnata kogu väärtuspakkumist

Kui jätta hetkeks kõrvale arendaja töö sisuline pool, siis on selge, et erinevad ettevõtted pakuvad lisaks ka erinevaid hüvesid. Harilikult on nende taga üks peamine motivaator: teha töökeskkond niivõrd kutsuvaks, et see paneks töötaja üht tööandjat teisele eelistama ning hoiaks neid ka pingelisematel hetkedel rõõmsa ja motiveerituna. Iseenesest pole meeldiva füüsilise keskkonna loomises midagi halba – pakume seda nii meie kui ka paljud teised – küll aga lähevad asjad hapuks siis, kui see on ainus, mida tööandja pakkuda suudab.

See, kui hea või halb on mõne tööandja juures töötada, sõltub kümnetest väikestest aspektidest. Kui üks pool ongi ilusate vaadetega kontor ja pitsa, siis täpselt sama olulise kaaluga on töökultuur, töötasu, tööülesannete iseloom, läbipaistvus ja juhtimisstiil ning veel mustmiljon väikest asja. Kui üks ettevõte suudab pakkuda seda kõike, siis nemad on tööturul eelisseisus ja noortel tasub kindlasti nendega töötamist kaaluda. Kui aga ilusa-säravaga maskeeritakse puudujääke teistes valdkondades, tasuks oma tööelualased otsused tõsiselt läbi kaaluda.

Kõik väiksed tööelu mõjutavad aspektid ei pruugi olla iga inimese jaoks olulise kaaluga, kuid siiski tasuks enne uue tööalase väljakutse vastu võtmist üritada endale selgeks teha, mida tööst ja oma tulevasest tööandjast tegelikult otsitakse. Tasub olla uudishimulik, teha taustauuringut, küsida sõprade-tuttavate käest tagasisidet. Kui see osa selge, saab hakata vaatama ettevõtete poole, kes suudaks neist võimalikult suurt hulka ootustest pakkuda – vaadates seejuures mööda värvilistest reklaamtahvlitest.

Iga inimese jaoks on olulised erinevad asjad. Iga ettevõte suudab pakkuda midagi veidi erinevat. Harilikult leiavad need osapooled üksteist üles, kuid eriti juhtudel, kui sektoris tehakse alles oma esimesi samme, on lihtne langeda reklaamilõksu. Iga töö juures loeb sisu. Seda nii hetkese töörõõmu kui ka tuleviku võimaluste osas. Tasub end võimalustega kurssi viia ja teha teadlik valik.