Ekspert: kas küberrünnakute hulk on tõesti massiliselt suurenenud, või suudame neid nüüd lihtsalt paremini ära tunda?
Viimase aasta-kahe jooksul on eestlaste igapäevateemade hulka aina enam kerkinud küberturvalisus – andmelekked, petukõned ja kõik muu, mis valdkonnaga seondub. Elisa infoturbejuht Mai Kraft märgib arvamusloos, et kui üheltpoolt on teadmuse tõusu taga järjest aktiivsem teavitustöö ja suutlikkus erinevaid rünnakuid paremini ära tunda, siis ei ole aina ohtlikumana tunduv küberruum tekkinud vaid mõõtmismetoodika muutumise tõttu.
Küberintsidentide hulk on ka reaalselt tõusuteel. Kuigi mingi osa näilisest kasvust saab omistada sellele, et erinevad asutused ja inimesed suudavad tuvastada juhtumeid, mis jäid varem kahe silma vahele, siis see pole ainus põhjus, miks kõik viimasel ajal kõvasti ohtlikum tundub. Küberruum ongi ohtlikum kui ta varem oli ja ilmselt lähiajal asjad kuigi palju paremaks ei lähe. Rünnakud käivad alati lainetena ja kuigi mingil perioodil võib kõik tunduda taas rahulikum, siis on vältimatu, et mõõn pöördub ühel hetkel taas tõusule.
Viimase aasta-paari tõusutrendile on seejuures võimalik ka üsna lihtsalt süüdlane külge määrata. Koroonaviirus ja sellest alguse saanud majandusraputus, mis tänaseni kestab. Lisades sinna juurde geopoliitilise olukorra, AI arengu ja kõige eelneva koosmõjust tekkinud ebastabiilsuse olemegi välja jõudnud tänasesse punkti. Punkti, kus eestlased peavad iga kuu rinda pistma miljonite ohtudega ning kus andmelekked ja muud intsidendid on saanud vaat, et igapäevaseks.
Raskemad majanduslikud olud ja laias maailmas aset leidva konfliktid on üsnagi tihti kuritegevuse kasvu allikaks. Kui olukord on halb, on olukord halb ka kurjategijate jaoks ja seega nad oma tegevuse ka intensiivsemaks muudavad. Seda trendi võib hetkel näha ka kübermaailmas, kus kurjategijad on hakanud aktiivsemalt tegutsema igal rindel, olgu selleks siis otsesed küberrünnakud, pettused või poliitilise ja isegi sõjalise eesmärgiga ründed.
Sarnast mustrit on olnud näha ka eelnevate majandusraputuste ajal ning kui muster kordub, siis ilmselt näeme seda tulevikus veelgi.
Teadlikkus mängib olulist rolli
Aga viimasel ajal pealkirjadest nähtav rünnakute hulga tõus ei tulene kindlasti ainuüksi sellest, et kurjategijad on aktiivsemaks muutunud. Nad küll selgelt on ja ohte on rohkem kui kunagi varem, kuid pilti moonutab mõnevõrra järjest arenev tehnoloogia ja kasvav digiteadlikkus. Ka küberkaitsesektor pole viimaste aastate jooksul maganud, vaid tehtud on aktiivset tööd, et tuua turule uued tööriistad ja rääkida ohtudest nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.
On keeruline öelda, täpselt kui suure hulga rünnete kasvust saab kirjutada parema teadlikkuse arvele, kuid märgatav on see number kindlasti. Pettuseid ja viiruseid levis ka varem, kuid varem ei suudetud neid lihtsalt nii hästi ära tunda. Viirusetõrjed olid halvemad, inimesed ei rääkinud kõva häälega petta saamisest, ettevõtted ei osanud mõnikord aimatagi, millises serverinurgas pahalane ennast peidab.
Aga see pole sugugi halb asi. Probleemidest rääkimine ja nendega aktiivselt tegelemine on parim viis enda ja teiste kaitsmiseks. Kuigi statistikat see moonutab, siis on tihedam võrk ja suutlikkus ohte varasemast hõlpsamini tuvastada vaid kasulik.
Üsna tõenäoliselt mingi hetk rünnete hulk vähemalt mingiks perioodiks vaibub, kuid kaitsemüürid arenevad edasi ikka. Järgmise laine ajal on seega raporteeritavad numbrid ilmselt juba veelgi suuremad, aga see ongi asjade loomulik käik. Nii nagu arenevad pätid, peavad arenema ka kaitselahendused. Ja mida reaalsemad, suuremad ja selgemad ohud inimestele tunduvad, seda aktiivsemalt tegeletakse ka enda kaitsmisega.