Ekspert: inimesed tihti isegi ei mõtle, kui suur küberoht nende enda nutitelefon on
Küberturvalisusest rääkides keskendutakse eeskätt arvutitele, tugevatele paroolidele ja heale küberhügieenile. Selle kõrval jäetakse sageli aga tähelepanuta järjest enamate inimeste jaoks suurimaks küberhaavatuseks muutuv teema – nutitelefoni kaitsmine. See on aga midagi, mis peaks Elisa valdkonnajuhi Joosep Põllumäe sõnul muutuma, sest just nutiseadmele ligi pääsemine võib sageli osutuda kõige lihtsamaks viisiks kellelegi kahju teha.
“Nutiseadmed on muutunud sisuliselt meie kõigi digielu võtmeks. Seal ollakse kõikidesse kontodesse sisse loginud, sinna tulevad kaheastmelise tuvastamise kinnituskoodid ning seal on sisuliselt kõik andmed, mida kellelgi igapäevaselt vaja võib minna,” lausus ta. “Sellest hoolimata lähenetakse nende kaitsmisele üsnagi leebelt ning pole haruldane, et telefoni ei turva isegi PIN-kood.”
See püstitab aga hulganisti ohte. Põllumäe märkis, et kui ilma piisava kaitseta telefon peaks langema halbadesse kätesse, on kahju kiire tekkima. Näiteks on paljudel juhtudel telefoni kaudu sisse logitud pangaäppi või on makserakendusega ühendatud pangakaardid, mis tähendab, et kui pahalasel õnnestub lukustusekraanist edasi liikuda, on tal sisuliselt ligipääs kõikidele kontodele ja kaartidele, mida seadmes kasutatud on.
Selle kõrval ei saa ka unustada, et telefoni abil on võimalik ligi pääseda ka tavapärast hästi kaitstud kontodele. Näiteks kui telefonis on sisse logitud meili, saab üritada mõne kontoga seotud meiliaadressi vahetada ja selle telefoni meilirakenduses ära kinnitada. Niisamuti on just telefon see, kuhu jõuavad kaheastmelise kinnitamise koodid, mille abil pääseda ligi veelgi järgmistesse rakendustesse.
“Ja telefon on oluliselt lihtsam asi, millest ilma jääda, kui arvuti. Telefon asetatakse kohvikul laua servale, pannakse tagataskusse või unustatakse kuhugi maha. Kui keegi sellega minema jalutab ja seda üsna kiiresti ei märgata, on kahju kiirelt käes: keegi võib teha suurte summade eest viipemakseid, pääseda ligi olulistele kontodele või teha muud kurja, mille peale isegi mõelda ei suudeta,” sõnas ta.
Kaitsmine ei ole raske
Selleks, et neid olukordasid vältida, tuleks tema sõnul telefoni kaitsmisele läheneda prioriteetse teemana. Seda eriti arvestades muutuvat küberturbeolukorda ja tõsiasja, et järjest enam inimesi elab oma igapäevast digielu just telefonis, mitte arvutis.
Õnneks pole aga nutiseadme mõistlik kaitsmine liialt keeruline, kuid siiski nõuab see läbimõeldud lähenemist. Põllumäe märkis, et peamine ja kõige parem asi, mida seadme turvamiseks teha saab, on kasutada lukustusekraanil tugevat parooli. Hoiduda tasuks lühikestest PIN-koodidest või musterlukkudest, kuna need jätavad ekraanile selge jälje ja veidi aega kulutades on neist võimalik üsna hõlpsalt läbi murda.
Selle kõrval soovitab ta piirata seda, mida seadmega ilma lisakinnitusteta teha saab. Näiteks lubavad mitmed rakendused aktiveerida sätte, mis nõuavad iga kord rakendust avades uuesti parooli. Kuigi kõikide äppidega ei pruugi see vajalik olla, siis rõhutas ta, et näiteks pangarakenduse puhul võiks see nii olla. Niisamuti tasub võimalusel piirata seda, kui suuri viipemakseid saab telefoni abil teha.
“Paha ei tee ka tundlikemate andmete eraldi parooliga kaitsmine. Kui telefonis on näiteks privaatsemaid fotosid või märkmerakenduses kirjas midagi eriti salajast, siis tasub leida viis veel üks kaitsemüür üles laduda. Paljud vaikimisi rakendused pakuvad võimalust luua kaitstud kaustasid, aga vajadusel leiab lisakaitsetega valikuid ka äpipoodidest,” sõnas ta. “Sedasi talitades teed kindlaks, et isegi kui keegi pääseb telefonile ligi, ei ole tal ligipääsu kõige privaatsemale infole.”
Täieliku kaitse tagamiseks soovitab ta seadmesse paigaldada ka viirusetõrjerakenduse, mis aitab tõrjuda kaugemalt tulevaid rünnakuid. “Ajad, mil viirused telefone ei kummitanud, on tänaseks möödas. Hea viirusetõrje tagab, et kurjategijad püsivad eemal,” lausus ta.
Kõige eelneva kõrval on mõistliku turvatunde tekitamisel olulisel kohal ka üldine mõttelaadi muutus. “Seda on hakatud juba mõistma, et arvutis internetti kasutades varitsevad ohud iga nurga peal. Kuna telefonid on aga uuem tehnoloogia, siis sinna pole see mõtteviis veel niivõrd laienenud. Kui aga mõistetakse, et ka nutitelefoni abil võib teha palju kurja – tihti isegi rohkem kui siis, kui keegi pääseks ligi arvutile – on võimalik mõistlikult talitada ja potentsiaalseid ohte tähele panna,” lisas ta.