Põhisisu algus

Eesmärgid ja mõõdikud – kust need tulevad ja kellele neid vaja on?

07.07.2021

Ettevõtted ei ole mingid müstilised nähtused, mille edu mõjutaks kirdetuul või täiskuu. Ettevõtte loob grupp inimesi (omanikke), kellel on kindel veendumus ning soov just selle tegevusega endale tulu teenida. Kui omanikel on ärivaistu, siis see ka õnnestub ning ettevõtted kasvavad, muutudes tööandjateks ning kogu meie ühiskonna kasvumootoriteks. 

Raha ei hulgu juhuslikult mööda riike ringi. Avalikul sektoril ei ole oma raha – see on meie ühiskondlik kokkulepe, et me kõik maksame makse, millest kujuneb avaliku sektori eelarve. Aga makse maksavad needsamad ettevõtjad, edukalt käima tõmmatud ettevõtluse tulemusena. Seega – meie kõigi huvides on, et jätkuks ärivaistuga ettevõtjaid, kes majandust käigus hoiaks. 

Edukal ettevõtjal on nagu öeldud nägemus, kuidas ta soovib raha teenida. See on kõige alus. Ettevõtte visioon – mis on see väärtus, mida loome, mis omaniku investeeritud raha kasumiga tagasi toob. Visiooni ellu viimiseks loob ettevõte strateegia, väiksemates ettevõtetes võib see sündida omanikeringi lihtsa kokkuleppena. Suuremates firmades konkreetse metoodika järgi, mis vormistatakse ka kirjaliku kokkuleppena.  

Kuna suuremas ettevõttes on osapooli palju, on ülimalt oluline strateegia ka kirjalikult vormistada. Muidu saab igaüks isemoodi aru ning võib tekkida olukord, kus ka kõige paremate kavatsuste juures, hakkab igaüks eri suunda jooksma. 

Strateegia on konkreetne plaan, mis selgitab, kuidas visiooni poole liigutakse ja mis on edu kriteeriumid ehk kuidas objektiivselt ja mõõdetavalt aru saadakse, et on kohale jõutud. Muidugi annab see ka ülevaate, kuidas ettevõtte erinevad valdkonnad sellesse panustama peavad. Strateegial on ka konkreetne ajaraam, mis ideaalis on 3 – 5 aastat.

Selleks, et strateegiat ellu viia, koostab iga valdkond taktikalise plaani ning asub oma osa ellu viima. Just need strateegilised eesmärgid, omanikega kokku lepitud edukuse mõõdupuud ning ajaraam on sisendiks igale töötajale mõõdikute ning eesmärkide loomiseks. 

Igal juhil ja tema tiimil on ettevõtte visiooni elluviimisel kanda kindel roll. Sinu tiim on hammasratas suuremas masinavärgis ning peab oma töö kokkulepitud viisil ära tegema, et ülejäänute töö sujuks. 

Seega esmalt liiguvad eesmärgid ja mõõdikud ülevalt alla, omanikelt tippjuhtidele, tippjuhtidelt oma valdkonnajuhtidele ja sealt edasi niikaua, kui struktuuri jätkub kuni viimase inimeste juhini välja.  
Iga juht vastutab, et tema alluvuses olevad inimesed ei saaks kogemata vastukäivaid eesmärke (luik-haug-vähk) ning et need jookseksid alati tagasi üles strateegiliste eesmärkideni täitmiseni välja. Ärimaailm tunneb seda BSC (Balanced ScoreCard) loogikana.

Nüüd juht, kes on saanud objektiivse mõõdiku „ülevalt“ strateegiatööst, mõtleb rahulikult läbi, millist rolli tema inimesed selle saavutamisel kannavad. Seejärel lepib neist igaühega kokku vastavad alammõõdikud. Neid mõõdikuid tuleb otsida ning kokku leppida oma inimestega koos!

Et kõik see eelnev ei tunduks liiga abstraktne targutamine, teeme läbi ühe veidi lihtsakoelise, kuid see-eest universaalse näite. 

Ütleme, et meie ettevõte on pagaritöökoda, kes küpsetab iga päev värskeid pirukaid ning pakub neid enda väikeses kohvikus.

Omaniku eesmärk on mõistagi teenida tulu. Teenida tagasi kogu investeeritud raha ja lisaks omanikutulu ehk tema tasu kulutatud aja ning energia eest. Omaniku visioon on, et ta teenib tulu pakkudes oma piirkonnas parimaid, ent siiski kliendisõbraliku hinnatasemega pagaritooteid. 

Tema strateegia on hoida kohaliku väikeettevõtja kuvandit, pakkudes ümberkaudsetele elanikele kõrge kvaliteediga pagaritooteid nii kaasaostmiseks kui kohapeal kohvikus nautimiseks, kus teenindajateks on samuti eelkõige kohalikud inimesed. 

Valdkonnad, mis on selle äri juures olulised, on järgmised:

  • Sisseost. Kasutatav tooraine on parima võimaliku hinnaga, ent vastab kvaliteedinõuetele. 
  • Logistika. Tooraine jõuab kohale õigeaegselt, õigetes kogustes. 
  • Tootmine. Antud juhul pagarite ja kondiitrite töö. 
  • Teenindus. Kohviku poolel klientide teenindamine.
  • Administratiivsed rollid. Raamatupidamine, personalijuhtimine, nutikalt toestatud turundus. 

Omanik seab õnnestumise kriteeriumiteks, et ettevõte peab esialgse investeeringu tasuma kolme aasta jooksul ning edaspidi tootma omanikutulu 15% käibest aastas. 

Siit saame tuletada kõikidele valdkondadele mõõdikud: 

  • Kui omanik on investeerinud 100 ühikut raha, siis järelikult peab kolmanda tegevusaasta lõpuks ettevõtte teenitud tulude ja jooksvate kulude vahe samuti olema 100 raha.  
    Sealt sünnivad käibe eesmärgid.  
  • Selle käibe saavutamiseks on vaja teha teatud turundustegevusi, mille mõõdikuks on näiteks kohvikut külastanud klientide arv päevas. Koolitada oma teenindajad tegema lisamüüki; näiteks piruka ostjale kuuma joogi juurde müümine või tordile soolaste küpsiste vmt. Need on tehingud, mida saab mõõta ning eesmärgistada.  
  • Sisseostule saab eesmärgiks seada kulude kokkulepitud tasemel hoidmise ning õigeaegselt tehtud tellimuste tegemise.  
    Logistikule kokkulepitud tarnekiirusest kinnipeetud vedude osakaalu.  
  • Tootmise eesmärgid on mõistagi kliendile müügiks toodetud ühikute arv tööpäevas. Või näiteks tootearenduse poolelt lansseeritud ning klientide poolt aktsepteeritud uute toodete arv kvartalis. 
  • Raamatupidaja mõõdikuks saab olla tähtaegselt teostatud maksete arv, kuna sellest sõltub tihti sisseostetud kauba väljastamine. 
  • Lisaks on hea, kui kõigil on pidevalt silme ees ka mõni otseselt klientide tagasisidega seotud mõõdik. Kas siis rahuloluindeks või soovitusindeks. Need on mõõdikud, mida ei saa otseselt mõjutada ükski osapool üksinda. Pigem on need komplimendiks hästitehtud meeskonnatööle või siis vastupidiselt osutavad ehedalt selle puudumisele. 

Iga eelneva töökogemusega tiimiliige peaks suutma välja pakkuda, millised on need mõõdikud, mis tema tööd kõige enam iseloomustavad. Seejärel on juhi ülesanne temaga koos välja valida just need, mis kõige enam strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad. Näiteks teenindajal võib olla mitu kvantitatiivset mõõdikut. Teenindatud klientide arv, päeva kassa, mingisuguse konkreetse lisamüügi toote müüdud tükkide arv jmt. Juhul, kui antud hetkel on ettevõttel probleem, et kliente on palju ning ootejärjekorrad pikad, siis tasub põhimõõdikuks valida just teenindatud klientide arv päevas. Kui tundub aga, et vaja on just igalt kliendilt veidi lisaraha kätte saada, peaks eesmärgiks olema päevakassa või siis konkreetsete lisamüükide arv. 

Koos juhi või kogu tiimiga võib ühiselt jälgida kõiki mõõdikuid, ent eesmärgistatud võiks neist konkreetses perioodis olla 1 -2. Kui ka erinevad mõõdikud võivad erinevatel meeskonnaliikmetel olla veidi üksteisele vastukäivad (üks tahab väiksemaid kulusid, teine suuremaid tulusid), siis peavad just need valitud fookused teinetest täiendama ning sünergiat tekitama. 

Mõõdikud, aga eriti eesmärgistatud mõõdikud, peavad olema objektiivsed, töötaja enda poolt mõjutatavad ning seotud ettevõtte strateegilise eesmärgiga. Fookuses olev mõõdik on juhi poolt antud kompass, kuhu suunda igapäevases töös oma otsuseid peab juhtima.

Kui eesmärke seatakse esmakordselt, siis peab algatuseks varuma veidi kannatust. Minu isiklikud lemmikud on alati kuupõhised eesmärgid, mille lepin kokku kas kvartaliks või poolaastaks ette. Hiljemalt juuni alguseks on kokku lepitud, milline mõõdik on fookuses perioodil juuli – detsember. Esimesel korral (meie näites juunis) lepiksin kokku ainult mõõdiku ning asuks seda igakuiselt koos jälgima. Iga kuu lõpus vaataks töötajaga üle, millised olid tulemused ja laseks tal arutleda, mis seda mõjutas. Järgmiseks poolaastaks (meie näites siis hiljemalt detsembri alguses, perioodiks jaanuar – juuni) oleks olemas juba kõhutunne ning mitu kuud statistikat, kus me täna oleme. Ehk stardipunkt. Hiljemalt detsembri alguses peab olema töötajaga kokku lepitud, mis on tema eesmärgiks kuude kaupa jaanuarist juunini. 

Tulemustasu maksmisel ei pea rakendama ainult ühte summat, tihti on mõistlik anda veidi mänguruumi ehk potentsiaalselt võib tasemeid olla kuni 3. Künnistase on mõõdiku väärtus, millest kindlasti peab üle hüppama, et üldse mingisugunegi summa kätte saada. Kui künnistaset ei saavutata, on tulemustasu 0. Sellest järgmine võiks olla eesmärgi tase, mis on saavutatav mõistliku pingutusega ja millele järgneb mõistlik tulemustasu. Soovi korral võib rakendada ka kolmanda ehk tipptaseme eesmärgi, mille saavutamine eeldab juba millegi ekstra tegemist ning seejärel oleks ka tasu tuntavalt suurem. 

Õigesti seatud eesmärkide puhul kipub kehtima reegel, et umbes 70% ajast saavutatakse eesmärgi tase, 15% jäädakse alla künnise ning 15% ületatakse tipptulemus. Selle järgi saab planeerida ka eelarvet, kuigi tuleb arvestada, et esialgu läheb nende õigete eesmärgiväärtuste paika timmimisele omajagu aega. 

Tulemustasu osakaal kogu töötasust on ametikohtade lõikes väga erinev. Spetsialistidel jääb see eesmärki täites enamasti 10 – 20%, müügiinimestel pigem 60% ja enama juurde. Milline see peaks olema Sinu tiimis, on tegelikult täiesti juhi sisetunde küsimus. Oluline on, et juhid mõistaksid tulemustasu olemust. See ei ole tagantjärgi kellelegi makstav palgalisa, vaid eelnevalt kokkulepitud tulemuste saavutamisel väljateenitud osa palgast. 

Isiklikult soovitaksin vältida väga pika perioodi peale venivaid tulemusasu perioode. Näiteks on aasta eesmärgid ikkagi üsna uduse mõjuga tööriist. Isegi, kui tiimiliikme töös on ainult suured ning pikaajalised projektid, annab leida asjalikud vahemõõdikud, et fookus strateegilisel suunal püsiks ja säiliks ka motivatsioon igakuiselt selle nimel pingutada.

Mulle kui juhile on juhtimine on eelkõige tegevus, mitte positsioon. Tegevus, mille jaoks on heal juhil lai tööriistakast oskustest, mida kasutada, lähtudes inimeste vajadustest. Kõige põnevam on, et nii nagu muutub meid ümbritsev, peab ka juht koos inimestega kohanema ja tihti ise eeskuju näitama. Ei ole erilist vahet, kas juhtida inimesi otse, maatrikstiimis või hoopis läbi projektide. Just võimuta juhtimise mõistmises peitub tihti võti high-performing tiimide töös hoidmiseks.

Mailiis Ploomann
Elisa telekommunikatsiooni valdkonna juht
Seotud märksõnad