Eesmärgid ei saa sündida juhi peas: vaid töötajad ise suudavad selgelt öelda, mida nende töö juures on mõistlik mõõta

Organisatsiooni äristrateegia ja suured eesmärgid on justkui kompass, mis suunab ettevõtte igapäevaseid tegevusi ja tagab, et iga inimene panustab ühte ühisesse sihti. See kompass ei suuda aga näidata õiget teed, kui juhid ei kaasa konkreetsete selgelt mõõdetavate eesmärkide planeerimisse ka igapäevaselt tulemust tagavaid spetsialiste, kes suudaks päriselt öelda, mil viisil on kõige mõistlikum õiges suunas liikumist hinnata, räägib Elisa ärikliendi üksuse juht Artur Praun.

Heas ettevõttes on iga töötaja töö selge eesmärgiga ja oodatud tulemused ka selgete mõõdikutega kaetud. Iga konkreetse inimese eesmärk lähtub ettevõtte suuremast ambitsioonist ja strateegiast, mis on omakorda loodud najatudes osalt realismile, osalt visioonile. Need suured eesmärgid on aga üksi kasutud, kui need pole tõlgitud hoomatavamasse keelde.

Ning hoomatavad on need enamasti siis, kui need on suudetud lõpuks viia konkreetse üksuse, valdkonna, tiimi ja inimese tasemele: milliseid tulemusi peab saavutama üksus Y, osakond X ja inimene Z, et lõpuks tuleks kokku suures strateegias soovitud tulemus. Selleks, et “suurt elevanti” sööma hakata, tuleb see kõigepealt väiksemateks tükkideks jagada.

See aga, millisel viisil juba konkreetse inimese või tiimi tasandil soovitud tulemuste saavutamist mõõta ja hinnata, on midagi, mida ei saa öelda ette tippjuhtkond. See on midagi, mis peab selguma meeskonna, inimese ja otseste juhtide koostöös.

Töötajate kaasamine tagab realistlikud mõõdikud ja suurendab motivatsiooni

Töötajate kaasamine mõõdikute seadmisel pakub kaht olulist hüve. Esiteks tagab see, et mõõdetakse midagi, mis on päriselt mõistlik.

Kui IT-tiimi laiaks eesmärgiks on luua mingi uus lahendus, mis aitaks kokku hoida kulusid, toetades sellega suuremat strateegiat ettevõtte kasumlikkuse parandamise suunas, siis saab selle eesmärgi poole liikumist mõõta paljudel eri viisidel. Kuskil kõrgemal võiks tunduda mõistlik mõõta palju koodiridu kirjutatakse – näitab see ju, et tööd tehakse – ent spetsialisti tasemelt võib oodata märksa mõistlikumaid soovitusi, näiteks mõõta kasutajate rahulolu, nende püsimist, teenuse kättesaadavust või midagi muud, mis aitaks päriselt mõista, kas tehtav töö pakub midagi sellist, mis lõpuks suurt eesmärki toetab.

Sama kehtib ka näiteks müügitiimi puhul. Kui suureks eesmärgiks on jätkuvalt rohkema tulu teenimine, siis võib kellelegi valdkonnast võõrale tunduda mõistlik mõõta seda, kui palju müügipakkumisi päevas välja saadetakse. Ent spetsialistidega rääkides võib hoopis selguda, et mõistlikum on mõõta pakkumiste kvaliteeti: kuna kvaliteet on see, mille pealt lõpuks uus äri tekib.

Mida mõistlikumad on mõõdikud, seda paremad harilikult tulemused ning kõige mõistlikumad mõõdikud suudavad enamasti välja pakkuda inimesed, kes igapäevast tegevust kõige lähemalt näevad.

Teiselt poolt tagab töötajate kaasamine mõõdikute seadmisesse kõrgema motiveerituse, sest nad tunnevad, et nende arvamust hinnatakse ja nad saavad iseenda tööd kujundada. Siin on ka oluline, et osakonnale või töötajale antud tükk elevandist ehk väiksem eesmärk suurema sihi poole liikumisel oleks piisavalt inspireeriv ja väljakutsuv, et mitte igavust tekitada, aga siiski piisavalt hoomatav, et tunduda saavutatav.

Mõistagi ei tähenda eelnev, et juhtide ülesanne ettevõtte töö edukuse mõõtmisel oleks lüüa lihtsalt tempel töötajate välja pakutud mõõtmisideedele. Tervikpildi nägemise vajadus püsib jätkuvalt. Juhtide ülesandeks jääb peale töötajate mõtete kokku kogumist mõõdikute terviklikkuse tagamine: kuna organisatsioon on nagu ühendatud anumate süsteem, peab juht veenduma, et üht osakonda või meeskonda puudutavad mõõdikud ei tekitaks negatiivseid tagajärgi teisel pool maja.

Sestap ongi oluline mõista, et inimeste töö mõistlik mõõtmine eesmärgiga tagada mingi ettevõtte laiema eesmärgi täitmine on midagi, mis saab sündida vaid kõikide osapoolte koostöös. Oluline on nii see, et mõistlik oleks üldine strateegia, väiksemad eesmärgid kui ka konkreetsed mõõdikud. Lähenedes kasvõi ühele neist vildakalt, võib olla üsna kindel, et lõpptulemus jääb kaugele sellest, mida tegelikult soovitakse.