Ära ehita maja renditud maale: vaid sotsiaalmeedias tegutsevad ettevõtjad võivad suurkorporatsiooni tujude pärast oma ärist ilma jääda

Ettevõtlusega alustamine on aja jooksul muutunud lihtsamaks. Kui kunagi pidi kauplemisega algust tegemiseks leidma poepinna ja inventari, siis täna on võimalik e-äri näiteks Facebookis loetud tundidega käima lükata. Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni sõnul on see küll tervitatav areng, kuid samas tuleb vaid sotsiaalmeedias tegutsevatel ettevõtjatel mõista, et sisuliselt on tegu maja ehitamisega renditud maale.

Facebook ja Instagrami, kuhu on tänaseks suur osa vaid sotsiaalmeedias tegutsevaid ettevõtteid koondunud, vedav Meta on viimaste aastate jooksul korduvalt ähvardanud Euroopas tegutsemise lõpetada. Niisamuti on viimaste aastate jooksul menukaks muutunud TikTok saanud platvormiks, mille kaudu valitud ettevõtjad äri teevad, samas kui surve platvormi keelustamiseks on aina kasvamas.

“Sotsiaalmeedias äri alustamine on lihtne ja kuluefektiivne, kuid sellega kaasnevad riskid. Kui Facebookist, Instagramist või TikTokist ei suudeta edasi liikuda enda omatud kanalitesse, kõigub kogu ettevõtte saatus paari kauge tegevjuhi või riigiasutuste tujude küljes,” rääkis Praun. “Kuni ettevõte elab kellegi teise platvormil, ei saa jätta arvesse võtmata riski, et ühel hommikul lihtsalt seda platvormi enam ei eksisteeri.”

Sotsiaalmeedias tegutsevad ettevõtjad ei julge riskida

Viimane pärsib ettevõtete julgust teha suuremaid investeeringuid ja võtta riske. Mida ebakindlam on äri ümbritsev keskkond, seda raskem on õigustada näiteks tootevalikusse või turundusse lisaraha suunamist: täna tehakse kulutused, kuid homme ei pruugi enam olla kohta, kust investeeringutelt kasu lõigata. “Veidi sarnane mure nagu üüritud äripinnal tegutseda – tahaks seinu värvida, aga äkki üürilepingut ei pikendata. Füüsilisel pinnal on vähemalt mingi lepingust tulenev kindlustunne, sotsiaalmeedias ei saa kunagi päris kindel olla,” lisas Praun.

Olukorra muudab Prauni potentsiaalselt keerukamaks ka tõsiasi, et vaid sotsiaalmeedias tegutsevad ettevõtjad ei oma sageli ise kildugi klientide andmeid, mille abil pärast tänase platvormi sulgemist äritegevust jätkata.

Kui tavapärasel e-poe pidajal jääb tehingutest alles jälg nimede, aadressi ja meiliaadresside näol, siis Facebooki puhul pole haruldane, et kogu suhtlus käib vaid Messengeri vahendusel. Kui aga platvormi enam pole, pole ka vestlusajalugu ega ühtegi andmekildu, mida GDPRi reeglitele vastavalt klientide uuele platvormile kutsumiseks kasutada. Lisades sinna juurde tõsiasja, et sotsiaalmeediaäridel ei pruugi olla isegi kodulehte, kuhu saaks senised püsikliendid tulevikus suunduda, on äri lõpp platvormi sulgumisel üsnagi tõenäoline.

Lahendus on olemas

Prauni sõnul on tihti vaid sotsiaalmeedias äri ajamise üheks olulisemaks faktoriks kuluefektiivsus. “Kui äri on väike ja pole lihtsalt vahendeid kodulehe üles ehitamiseks või e-poe loomiseks, siis ega pole ka väga mida teha. Samas ei tähenda kulude madalal hoidmine, et end peaks täielikult nurka värvima,” rääkis ta.

Kui ettevõte soovibki peaasjalikult tegutseda sotsiaalmeedia vahendusel, soovitab Praun üritada leida alternatiivseid müügikanaleid ja keskenduda brändingule, otsekontaktide loomisele ja andmete enda kätte kogumisele.

“Tasub üritada leida alternatiivseid müügikanaleid. Ideaalis võiks lisaks sotsiaalmeediale kasvõi tasuta platvormil luua lihtsa veebilehe. Kui see mingil põhjusel võimalik pole, siis laiendada tegevust lihtsalt teistele sotsiaalmeediaplatvormidele. Täna oled ainult Facebookis, aga äkki peaks laienema ka Instagrami, TikToki ja näiteks kolmele-neljale suuremale e-kauplemise platvormile, mis täna Eestis tegutsevad?” märkis ta.

Teistele platvormidele laienemine ei maanda küll täielikult riski, et ühel hetkel kõige tulusamad kanalid kinni pannakse, kuid mõneti paremaks muutuvad asjad siiski. Tõenäosus, et ühe korraga kaovad kõik kanalid, on pigem väike. Kui mitme kanali vahel tegutsedes kasutatakse ka läbivat brändingut ning ühes kanalis julgustatakse kliente kasutama ka teisi, on võimalik suuremad riskid mõneks ajaks ära maandada.

Siiski soovitab Praun aktiivselt tegeleda ka sellega, et vähemalt mingi osa kliendisuhtest liigutada teiste omatud platvormidelt välja ja leida viis, kuidas suhelda kliendiga ka juhul, kui tänased kanalid peaks ühel hetkel ära kaduma. “Näiteks võiks küsida kõigilt klientidelt meiliaadressi ja luba nad lisada uudiskirja saajate hulka. Kõik sellega kindlasti nõus pole, kuid kui vähemalt mingi hulga klientidega saab ka pärast kõige hullema juhtumist ühendust võtta, on see juba väike võit,” selgitas ta.

“Mida enam saad äri ajada enda omatud kanalite kaudu, seda parem. Edukas ettevõte vajab pikaajalist strateegiat ning see saab sündida vaid siis, kui ettevõtja end enesekindlalt tunneb. Selleks on vaja kindlust tuleviku ees ja vähemalt mõõdukat kontrolli selle üle, kuidas igapäevasele äritegevusele lähenetakse. Vaid sotsiaalmeedias tegutsedes on sellesse punkti raske jõuda,” lisas Praun.