Ekspert: laps ei vaja nutipiirangut, vaid vanemat, kes oskab ka ise paroole uuendada

Lapsevanemad kurdavad sageli, et ekraanid röövivad laste tähelepanu ja mõjutavad vaimset tervist, kuid harvem vaadatakse peeglisse. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul peegeldab lapse digikäitumine suuresti vanema enda harjumusi ning keeruline on õpetada lapsele tasakaalukat seadmekasutust, kui täiskasvanu ise ei suuda ekraaniaega või oma internetikäitumist kontrollida.

„Seadmete keelamine on lihtne, kuid see annab lapsele ainult reegli, mitte oskuse. Digipädevus kujuneb harjumuste kaudu ning kõige olulisem on sealjuures lapsevanema eeskuju,“ ütles ta. „Iga vanus vajab erinevat lähenemist – kuueaastasele ei räägi andmeleketest ja 16-aastast ei mõjuta enam pelgalt ekraaniaja piiramine.“

Kuigi häid digiharjumusi on erinevaid, soovitab Tennokese keskenduda vähemalt viiele praktilisele harjumusele, millest on kasu nii lapsele kui vanemale endale.

1. Kehtestage reeglid, mis kehtivad kõigile

Esimesi samme digimaailma tehes on lihtne minna liiale, mistõttu võivad osad vanemad soovida piirata laste ekraaniaega. Kuigi see võib mõnikord töötada, on lauskeelu asemel sageli kasulikum keskenduda sihitumale lähenemisele – ekraanivabad tsoonid kodus ja kodust väljas, kuhu telefonil asja pole.

Ekraanivabad tsoonid aitavad telefonikasutust piirata, kuid ainult siis, kui reeglid kehtivad võrdselt kõigile pereliikmetele. Kui telefon pole söögilauas lubatud, ei peaks ka vanem seal töömeile lugema. Ühiselt kokku lepitud piirid toimivad paremini kui ühepoolsed keelud. Kui laps saab juba varakult kaasa rääkida, millal ja kus telefoni kasutada tohib, on tal lihtsam kokkulepetest kinni pidada. Samuti õpib laps vanema käitumisest, et telefonist eemaldumine on normaalne osa igapäevaelust.

„Keelde ei tasu teha keelu pärast. Kui reeglid tunduvad lapse jaoks ebaloogilised või täiskasvanud ise neid ei järgi, hakkab laps pigem võimalusi otsima neist mööda hiilimiseks,“ lisas Tennokese. “Aga näiteks keelata kõigile telefon söögilauas võib olla väga hea lähenemine.”

2. Mõistke tundma äpimaailma

Kui laps hakkab avastama äpimaailma, siis tasub teha kindlaks, et ta teab, kuidas teha õigeid valikuid. Enne uue mängu või rakenduse allalaadimist tasub see koos läbi vaadata. “On hea, kui laps saab ise selgitada, miks ta midagi alla tahab laadida ja kui lapsevanem näeb mingit riski, saab selle üle koos arutada,” rääkis Tennokese.

Selle protsessi käigus on hea pöörata tähelepanu ka õigustele. Kui mäng soovib ligipääsu kontaktidele, mikrofonile või asukohale, on hea hetk arutada, kas see on päriselt vajalik. See aitab lapsel kujundada ettevatlikkust ja näitab, et ka vanem mõtleb neile teemadele.

3. Enne jagamist mõtle

Lapsed harjuvad kiiresti pilte ja videoid internetti postitama, kuid vähem mõeldakse sellele, kes seda sisu hiljem näha võib või kui kauaks see internetti jääb. Seetõttu tasub näiteks esmaste sammude juures sotsiaalmeedias reeglid ja põhimõtted koos läbi rääkida.

“Hea harjumus on enne postitamist koos korraks läbi mõelda, kas sama pilti või sõnumit oleks mugav näidata ka õpetajale, vanavanemale või võõrale inimesele. Sellised vestlused mõjuvad kõige paremini siis, kui vanemad ka ise teadlikult mõtlevad, mida nad sotsiaalmeedias jagavad,” rääkis ekspert.

4. Tehke kord kuus privaatsuse audit

Varajases teismeeas muutuvad digikanalid lapse jaoks oluliseks suhtlusviisiks, kuid sageli ei mõelda sellele, kellele jagatud info tegelikult nähtav on. Kuna platvormide privaatsusseaded muutuvad pidevalt, tasub kord kuus koos üle vaadata, kes näeb postitusi, kes saab sõnumeid saata, millistel rakendustel on kontole ligipääs ja kellega laps äppides tegelikult suhtleb.

“See ei pea võtma kaua aega – piisab mõnest minutist. Oluline on, et sama harjumus oleks ka vanematel endil. Kui laps näeb, et täiskasvanu kontrollib regulaarselt oma konto turvalisust ja vahetab vajadusel paroole ning piirab ebavajalikke ligipääse, muutub see loomulikuks osaks digihügieenist,” selgitas tootejuht.

5. Rääkige pettustest

Teismeeas muutub noore digielu iseseisvamaks: tehakse esimesi internetioste, luuakse uusi kontosid ja puututakse kokku tööpakkumistega. Samal ajal muutuvad petuskeemid järjest usutavamaks.

“Noorega tasub päriselt läbi rääkida, kuidas veebipettused toimivad: miks ei tohiks tundmatutele linkidele vajutada, kuidas ära tunda võltsitud e-poode ja miks ei tohi kellelegi kinnituskoodi edasi anda. Sellised vestlused mõjuvad paremini siis, kui vanem jagab ka enda kogemusi ja räägib avatult, kuidas ta ise petuskeeme väldib,” selgitas Tennokese.

„Paljud noored arvavad, et petuskeemide ohvriks langevad ainult vanemad inimesed, kuid tegelikult kasutatakse noorte mõjutamiseks lihtsalt teistsuguseid võtteid – kiiret emotsiooni, sooduspakkumisi või sotsiaalmeedia kaudu tulevaid sõnumeid,“ lisas ta.