Kestlikkus pole vaid vähem paberit: see on ka see, et ettevõte töötab täna sama hästi kui eile

Rääkides jätkusuutlikkusest mõtlevad enamik inimesi esmalt kõigele rohelisele ja keskkonnaga seotule. Väiksem paberikasutus, prügi sorteerimine ja süsiniku jalajälje vähendamine on saanud justkui sünonüümideks “rohelisest” tegutsemisest. Tõeline jätkusuutlikkus peaks aga ulatuma rohelsitest loosungitest kaugemale ja hõlmama ka ärilist ning inimkeskset lähenemist, et ettevõte toimiks tõhusalt ja vastupidavalt nii täna kui ka tulevikus, räägib Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.

Ükski organisatsioon ei saa olla jätkusuutlik, kui nende süsteemid ei toimi tõrgeteta ja nende äri ei ole pikas perspektiivis toimepidev. See tähendab, et reaalne kestlikkus algab palju varem kui kontorisse nutikate LED-pirnide paigaldamisel – näiteks sellest, kas ettevõtte digisüsteemid toimivad tõrgetada ning kas töötajad on tuleviku väljakutseteks valmis. Sest kui ettevõtte pole tervikuna töökindel, ei saa rääkida ka kõigest muust kestlikkuse seonduvast.

Tänapäeva ettevõtted sõltuvad üha enam digitaalsetest lahendusest, ent siiski leidub organisatsioone, kes kasutavad endiselt aegunud süsteeme, mis on kallid hooldada ja jäävad efektiivsusele jalgu. Selle kõrval on need tihti kulukamad ka kestlikkuse üldlevinud arusaama järgi – on ilmselge, et 30 aastat tagasi toodetud arvuti pole eriti energiatõhus.

Seega on ettevõtte IT-taristu uuendamisse investeerimine samamoodi osa kestlikkust ettevõtlusest, kuna see tähendab kiiremaid, efektiivsemaid ja paremini integreeritud tööriistu, mis võimaldavad töötajatel keskenduda sisulisele tööle, mitte võidelda tehniliste probleemidega. Inimesed ei pea raiskama piiratud ressursse selleks, et teha seda, mida vaja.

See on äriline toimepidevus, mis toetab ka laiemaid kestlikkuseesmärke – kui töötaja ei pea ülesande peale kulutama kolm korda kauem aega kui vaja, saab ju ka töö tehtud saamisel tuled ruumis kolm korda varem kustu panna.

See ei tähenda muidugi, et iga ettevõte peaks sajaprotsendiliselt digitaalseks muutuma või pidevalt oma toimivaid süsteeme uute vastu välja vahetama – liigne agarus võib hoopis keskkonnale ja efektiivsusele kahjulikuks muutuda. Ent kui süsteemi moderniseerimise läbi saab automatiseerida aruandluse või mõne muu protsessi, mis säästaks kümneid tunde manuaalset tööd, siis on see mõistlik nii jätkusuutlikkuse kui efektiivsuse poolest.

Süsteemid tuleb luua inimeste tarbeks

Kestlikkuse nimel tehtud tehnoloogilised uuendused on aga mõttetud, kui inimesed ei oska uut efektiivselt kasutada. Väga paljud tööseisakud, kvaliteediprobleemid või kliendikogemuse miinused ei tulene mitte tarkvarast, vaid teadmatusest või ebakindlusest selle kasutamisel. See tähendab, et jätkusuutlikkust tuleb tuleb vaadata inimkeskse nurga alt. Töötajate oskused, valmisolek õppida ja julgus muudatusi rakendada ei teki iseenesest ning kui need on puudu, on võiks sageli muu olemata olla, sest loodetud kasu ei saa lihtsalt sündida.

Maailm meie ümber on viimase kahekümne ja isegi kümne aastaga märkimisväärselt muutunud. Kui organisatsioon ei adresseeri neid muutusi ja eeldab, et nii inimesed kui protsessid toimivad lõputult samamoodi, siis ei ole see jätkusuutlik, vaid lühinägelik. Organisatsioon, mis investeerib regulaarsetesse koolitustesse, töötajate arengusse ja selgetesse tööprotsessidesse, vähendab riski, et hea tööriist seisab nurgas, sest keegi tea, mida sellega teha.

Targad juhid teavad, et iga tehniline uuendus vajab selgitust, toetust ja harjumuse kujunemist – alles siis saab see osaks ettevõtte kestlikust arengust.

Küberturvalisus on samamoodi rohepööre

Samamoodi tuleks jätkusuutlikkuse seisukohast suhtuda ka küberkaitsesse. Paljud ettevõtted mäletavad küberkaitset alles siis, kui kriis käes. Andmelekked, teenustõrked ja lunavaranõuded ei puuduta enam ainult suuri rahvusvahelisi firmasid, vaid ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted satuvad üha sagedamini rünnakute alla. Sageli piisab ühest valele lingile vajutamisest, et kogu töö seiskuks.

Tänaseks peaks olema selge, et küberturvalisus ei ole ainult IT-osakonna asi, vaid algab ikkagi töötajate teadlikkusest ja oskusest tunda ära ohumärgid. Nähtamatud, ent pidevalt uuenevad turvalahendused – mitmeastmeline autentimine, regulaarne varudanmine, süsteemne õiguste haldamine – loovad aluse selleks, et organisatsioon jääb püsti ka siis, kui olukord muutub. Kestlikkus tähendab seega ka võimet taastuda ja kohaneda olukordades, mida ei ole võimalik lõpuni ette näha.

Jätkusuutlikkus ei ole kampaania ega roheline märgis kodulehel. See tähendab, et ettevõtte julgeb teha valikuid, mis vähendavad ajale jalgu jäänud protsesse, väldib ressursside raiskamist – nii looduslike resursside kui inimressursside – ning tagavad, et organisatsioon suudab vähemalt samamoodi või paremini kui täna töötada ka homme. Uued tööriistad, platvormid ja teadmised võivad esmapilgul tunduda kuluna, kuid kui nende abil hoitakse ära seisakuid, vähendatakse vigade hulka ja tagatakse efektiivsust, on see kõik tegelikult investeering homsesse. Ja kui need sammud on tehtud, saab juba mõelda kontoris pabertopsidest loobumise ja nutikate pirnide peale.