Joosep Põllumäe: motivatsioonikriisis töötaja õigele rajale tagasi saamiseks peavad pingutama nii juht kui töötaja ise

Juhtide töös tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus mõni töötaja ei täida lihtsalt oma kohustusi – kokkulepped on tehtud, ent tulemust ei ole. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe tõdeb arvamusloos, et kui mingitel juhtudel võibki sellise probleemi tuumaks olla laiskus või soov lihtsasti läbi ajada, siis enam kui tihti peitub asja tuum kuskil mujal. Ent selleni jõudmine ja olukorra korrastamine võib olla ülesanne, mida alati lahendada ei suudetagi.

On ilmselge, et inimene, kes oma tööd ei tee, ettevõttes lõputult jätkata ei saa. Kuid enne kui asi kõige lõplikemate lahendusteni jõuab, on alati üht-teist, mida saab proovida – enam kui tihti selgub, et tööülesannetega jänni jäämine ei tulene sellest, et neid soovita teha, vaid tegelikult peitud motivatsioonikriisi alge kuskil mujal, kandudes üle igapäevasesse tööellu.

Seetõttu on ka juhi asi on päriselt välja selgitada, miks inimene oma töös motiveeritud pole või kohustuste täitmisega hakkama ei saa. Lahendusi selleks on mitmeid, kui kõik peab alati algama avatud vestlusega, mille osaks on ka probleemide selgitamine, töötaja vaatenurga kuulamine ja vajaduste mõistmine. Kas probleem seisneb sobimatus rollis, suhtluses või hoopis tiimis? Sageli ongi motivatsioonipuuduse taga mitte roll või tööülesanded ise, vaid keskkond, kus tööd tehakse.

Sageli on suurimaks faktoriks keskkond

Hästi toimiv tiim on töömotivatsiooni hoidmise kriitiline komponent ja kui töötaja ei leia enda ja tiimi vahelist klappi, võibki see viia töötahte languseni. Sellistel juhtudel on ka parimaks lahenduseks tiimivahetus – proovida leida töötajale sobivam keskkond, mis võib tema produktiivsusele ja motivatsioonile restardina mõjuda. On palju näiteid, kus tiimi vahetamine on aidanud lahendada ka kõige kriitilisema tasemeni jõudnud olukorra ja inimese taas õigele teele viia.

Siiski tuleb mõista, et alati ei ole tiimi vahetamine võimalik, eriti väiksemates organisatsioonides. Niisamuti on see tööriist, mida ei saa kasutada lõputult ja lihtsalt proovida kuni õnnestub. On ilmselge, et kui töömotivatsioon ei naase ka pärast tiimivahetust ja kõikide muude võimaluste pakkumist – ning töötaja ei suuda ka ise selgitada, miks midagi tehtud ei saa – tuleb hakata kaaluma alternatiivseid lähenemisi. Sest just nagu suudab hästi töötav tiim käima tõmmata demotiveeritud inimese, on ka üsnagi tavaline, et pikalt demotiveeritud inimene tõmbab alla muidu asjaliku tiimi töötahte.

Probleem võib olla veelgi kaugemal

Mõnikord peitud probleemide tuum ka kuskil hoopis kaugemal, igapäevasest tööelust eemal. Kodused probleemid ja muud stressiallikad võivad samuti inimeste sooritusvõime alla tõmmata. Enamasti küll vaid korraks, ent mõnikord ka pikemaks ajaks. See on ühtlasi ka koht, kus juhil on sageli raske abi pakkuda. Kui töökeskkonnas esinevad mured on midagi, mida juht saab üritada lahendada, siis kõik mis jääb kontori ustest väljapoole peab olema suuresti töötaja enda vastutus.

Hea juht küll küsib ja vajadusel toetab, kuid juhist ei saa saada inimeste isiklikku terapeuti. Ühelt poolt paneb see juhi võimatusse olukorda, muutes vajadusel keeruliste otsuste tegemise veelgi keerulisemaks, teisalt on selge, et kuskil peab jooksma ka töö- ja eraelu piir.

Mida aga juht saab teha, on anda inimesele aega ja ruumi probleeme lahendada. Kuid ka see saab minna mingi piirini. Kui möödas on juba kvartal või kaks ning töötaja pole tööl teinud grammigi tootvat tööd, viidates probleemidele või demotivatsioonile, kasutamata seejuures ära tööandja poolt pakutavaid võimalusi olukorra parandamiseks, on selge et midagi peab muutuma. Nii ebameeldiv ja kurb kui see ka mõlema poole jaoks poleks.

See on selgelt punkt, kuhu keegi välja jõuda ei taha, kuid töösuhe nõuab alati panust mõlemalt poolelt. Kui üks pool pingutab, ent teine pool isegi ei ürita, ei saa ka rääkida millestki, mis pikalt kesta saab. See pole aus ülejäänud tiimi, juhi ega lõpuks ka töötaja enda suhtes, kes ei suuda ilmselgelt tänases keskkonnas teha seda, mille üle ta uhke oleks.

Kuid õnneks on senine kogemus näidanud, et enamik inimesi on oma olemuselt head. Olukorrad, kus keegi kasutab ära võimalust panustada minimaalselt ja nõnda nii pikalt kui võimalik, on pigem haruharvad. Neid esineb, kuid see on erand. Motivatsioonikriise tekib ikka ja mõnikord tootlikkus mõneks ajaks vähenebki, kuid õige toega suudetakse enamasti normaalpunkti tagasi jõuda. Seda aga vaid siis, kui õigeid valikuid teevad nii töötaja ise kui ka tööandja.