Villu Teearu: mida teha, kui töötaja ei taha oma töö eest vastutust võtta?

Töötaja kohustus tema kätte usaldatud töö eest hoolt kanda on oluline iga ameti juures ning ka IT valdkonnas, kus töö kvaliteet ja täpsus on üliolulised, ei saa kuidagi üle ega ümber kohustusest oma töö eest ise vastutada – isegi, kui osad inimesed seda hea meelega väldiks. Seejuures on aga Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul oluline mõista, et kui oma töö eest vastutamine on vältimatu, peavad nii juhid kui töötajad mõistma vastutuse ja vastutuse vahet.

Vastutuse tähendus ei ole alati üheselt mõistetav ja tihti on inimestel erinev arusaam sellest, mida oma töö eest vastutamine tegelikult tähendab. On täiesti normaalne, kui iga töötaja ei taha olla vastutav innovatsiooni ja uute lahenduste väljamõtlemise eest. Mõnele meeldibki teha seda, mis talt nõutakse, ja ta teeb selle asja väga hästi ära. Probleemid kerkivad esile aga siis, kui vastutust ei taheta võtta ka nende töölõikude eest, mis on spetsiifiliselt nende kätte antud.

Siin tulebki mängu vastutuse teine külg. Oma töö eest vastutamine on asi, milleta ei saa üheski ametis. Innovatsioonivastutuseta saab, see ongi sageli juhi või kogenud eksperdi töö, mida igaühelt ei oodatagi. Ent kui näiteks arendaja kirjutab koodilõigu, kuid ei tunne vastutust selle koodi toimimise või töökindluse eest, on see selge probleem ja midagi, mida ei saa aktsepteerida keegi. Isegi, kui töötaja ise ei salli vastutamist ühegi nurga alt.

Kui sellised olukorrad tekkima peaks, ja kahjuks ei ole need ennekuulmatud, on kiire sekkumine oluline. Kuid selle asemel, et läheneda asjale ähvarduste ja nõuetega, on mõistlik üritada mõista, miks töötaja sellise positsiooni üldse võtnud on.

Miks ei taha inimene vastutust võtta?

Kui inimene ei taha oma töö eest vastutust võtta, on harilikult kuskil läinud midagi valesti. Seetõttu on tähtis mõista, mis takistab vastutuse võtmist, sest sageli ei pruugi olla probleem töös endas või isegi tänases ettevõttes, vaid olukorraga võivad olla seotud varasemad halvad kogemused, usalduse puudumine enda ja teiste vastu, või hoopis negatiivsed kogemused minevikust.

Üks levinud põhjus, miks töötaja ei pruugi tahta vastutust võtta, on hirm eksimise ees. Sageli on selle taga varasem negatiivne kogemus. Kui inimene on varem olnud süüdistatav mõne vea eest või saanud kriitikat lihtsa eksimuse eest, võib lihtsalt tekkida kartus taas viga teha. Seetõttu on kriiliselt oluline keskkond, mis ettevõttes vigade suhtes loodud on – kui eksimise eest antakse vastu näppe, siis ongi loomulik, et inimene väldib vastutust, et end kaitsta.

Iga töösuhte aluseks on usaldus ja vastutuse võtmine saabki olla võimalik ainult juhul, kui töötaja tunneb, et ta saab oma juhti ja meeskonda usaldada. Samas tuleb aru saada, et usalduslik suhe juhi ja töötaja vahel ei teki üleöö, vaid see tuleb üles ehitada. Mõnikord varasema negatiivse kogemuse varemetele.

Vastutuse võtmine ja oma juhi ja meeskonna usaldamine on tähtis ka töötaja enda jaoks, sest ainult nii on võimalik reaalselt areneda. Eksimine on õppimine ja kui eksida ei lasta, siis ei ole võimalik ka oma vigadest õppida. See omakorda tekitab tahtmise mitte vastutada ja nii võibki jõuda olukorda, kus arendaja kirjutab päevas tuhat meetrit koodi, aga hetkel, mil saab selle enda käest ära enda, sellele enam kunagi ei mõelda.

Valmisolek vastutada on midagi, mida saab tekitada ainult hea töökultuuri ja avatud suhtlusega. Igal inimesel on lõpuks vajadus oma tööülesanded ära teha ja õnnetunnet kogeda. See on enamasti võimalik ainult läbi vastutuse, sest kui keegi millegi eest ei vastuta, ei saa ta ka kunagi tunda, et midagi on päriselt ära tehtud. Vastutuse puudumine võib küll turvalisena tunduda, ent lõpuks on nii oma töös väga raske õnnelik olla.