… ja kutsikas ongi kodus! Mida silmas pidada kutsikat koju tuues?
Kutsikad sündisid, saime kasvatajalt portsu pilte ja hakkasime ootama, millal nad on piisavalt iseseisvad, et neid vaatama minna. Külas käisime korduvalt ja iga kord olime kutsikaid nunnutamas tund-poolteist, sest nad on ju nii super armsad!
Kasvatajaga sai kokku lepitud, et kutsikas tuleb koju, kui ta on piisavalt vana ehk vähemalt 6 nädala vanune. Kuna pesakonnas oli vaid kaks kutsikat, siis soovitavalt tehakse loovutamine samaaegselt, et üks ei peaks jääma igavlema, vaid saaks ka kohe uude koju. Seetõttu ootasime ka meie natuke kauem ja lasime tal koos oma õega saada suuremaks, targemaks ja iseseisvamaks. Lisaks on suur boonus natuke vanema kutsika võtmisel see, et nad enam tuppa häda tegema ei kipu ja mõistavad, et selleks tuleb käia õues.
Kauaoodatud päev, mil sai kutsika koju tõime, jõudis kiirelt kätte. Nagu ka ühes eelmises sissekandes mainisin, siis lastele me ei öelnud, et võtame uue koera. Plaanisime neile üllatust, mille jäädvustas ka fotograafist sõbranna, et saada kõik emotsioonid pildile.
Kuna meil on teine koer, siis oli meil juba olemas transpordipuur. Kindlasti soovitan puuri juba varem ära osta, sest kutsika koju toomine tuleb muuta võimalikult ohutuks. Kuna kutsikad pole harjunud autoga sõitma võivad nad oksendada (mida juhtus ka meil). Hirmust võib lahtine koer autos hüpata juhi juurde ja segada teda või siis pidurdamise ajal õnnetult kukkuda. Turvaline on koera hoida autos transpordipuuris või kinnitatult spetsiaalsete traksidega, millel on turvavöö kinnitus. Kui autol on salong ja pagasiruum eraldatud võrgu või võrega, siis hiljem võib koolitatud koera ka seal hoida.
Koju jõudes sai kutsikat tutvustatud Cerale. Kutsikas süles, sai paitatud mõlemat koera ja lasime neil üksteist nuusutada. Cera oli kohe müüdud, nuusutas uut sõpra ja hakkas saba liputama. Cera on harjunud naabrite Jack Russeliga mängima, aga kutsika jaoks on need mängud hetkel veel natuke liiga jõulised. Cera harjus juba teiseks päevaks ära, et kutsikat käpaga nügides ta kukub pikali ja nii on igav mäng. Tundub, et parimad mängud on siis kui suurem viskab selili maha ja väiksem saab oma hambaid teritada.
Lapsed tulid lasteaiast koju ja neid ootas kodus üllatus. Väiksem küsis, kas tõime ta igaveseks enda juurde. Suuremal oli kohe nägu nalja täis. Suurem on tõeline loomalemb: korjaks üles kõik teod, mardikad kassipojad ja vihmaussid. Väiksem poiss on selline, et kui tuju tuleb siis läheb paitab ja nunnutab, aga teod ja ussid ukerdagu edasi seal, kus nad enne olid. Kuna nad on mitu kuud juba meile rääkinud, kuidas me peaks ikka teise koera juurde võtma, et Ceral on üksi igav poleks, siis nad olid üllatuse üle vägagi rõõmsad. Tahtsid kohe järgmine hommik lasteaeda jalutada koos Gekoga, kuid kuna tal pole veel kõik vaktsiinid tehtud, siis seda veel teha ei saa.
Arvestades, et ise me ootasime juba koera sündimist elevusega, siis siinkohal pole vist vaja isegi mainida, et me lausa lugesime päevi, millal uus pereliige koju tuleb.
