Võltspoed ja libakampaaniad: kuidas liiga hea pakkumine võib sind rahast ilma jätta

Veebis levib üha rohkem ahvatlevaid pakkumisi, mis mõjuvad esmapilgul igati usutavalt. Tuntud brändi “lõpumüük”, tasuta auhind, erakordne allahindlus või kampaania, kus tuleb maksta vaid sümboolne transporditasu. Kõik need on tuttavad võtted, millega püütakse panna inimesi kuhugi klõpsama ja ostu tegema.

Esmapilgul süütu ost või loosimises osalemine võib aga lõppeda rahalise kahjuga. Näiteks tehakse sinu kaardiga makseid, võetakse raha maha korduvmaksetena või kasutatakse sisestatud andmeid järgmiste petuskeemide jaoks.

Kuidas võltspood või libakampaania toimib?

Võltspood võib jätta täiesti toimiva e-poe mulje. Seal on tootepildid, hinnad, ostukorv, makseleht ja kontaktandmed. Libakampaania võib matkida tuntud ettevõtte loosimist, eripakkumist või kingikampaaniat.

Viimastel aastatel on Eestis levinud näiteks Facebooki reklaamid, kus tuntud inimeste nimel soovitatakse investeerimisplatvormi või erakordset rahateenimise võimalust. Sageli kasutatakse inimese pilti, meediaväljaande logo ja usutava välimusega “uudisartiklit”, mis jätab mulje päris intervjuust või uudisest.

Levinud on olnud ka suurte poekettide nimel levivad kinkekaardi loosimised, kus kasutajalt küsitakse väikese tasu maksmiseks pangakaardiandmeid. Või tuntud spordi- ja rõivabrändide “lõpumüügid”, kus lubatakse väga suuri allahindlusi ja kiiret tarneaega.

Veel tüüpilisi näiteid:

• tuntud brändi tooteid pakutakse “lõpumüügis” 70–90% soodsamalt;
• lubatakse tasuta telefoni, kodumasinat või kinkekaarti;
• osalemiseks tuleb maksta ainult väike transporditasu;
• kampaanias kasutatakse tuntud inimese pilti või nime;
• veebileht küsib kaardiandmeid, kuid ettevõtte kohta on vähe infot;
• reklaam suunab lehele, mis matkib päris e-poodi või uudisteportaali.

1. Petulehtede puhul tasub tähele panna ka väikseid detaile. Näiteks võib veebiaadress lõppeda .shop või .store lõpuga, mitte ettevõtte ametliku domeeniga.

Miks petuskeemid töötavad?

Sotsiaalmeedias levivad petureklaamid mõjuvad sageli usutavamalt kui tavalised petukirjad, sest algoritmid näitavad neid inimestele nende huvide ja varasema käitumise põhjal.

Kui inimene on hiljuti otsinud spordikaupu, reise või investeerimisteemasid, võib talle ilmuda just selle valdkonna “erakordne pakkumine”. See tekitab tunde, et reklaam on talle isiklikult sobiv ja usaldusväärne.

Usaldust püütakse kasvatada ka libakommentaaridega. Petulehe all võivad olla kümned kiitvad kommentaarid stiilis „Tellisin ja kaup jõudis kohale!“ või „Sain kingituse kätte!“. Nende taga on üldjuhul võltskontod, mille eesmärk on jätta mulje usaldusväärsest pakkumisest.

Tuntud inimeste nimede ja piltide kasutamine töötab samuti väga hästi, sest inimene reageerib tuttavale näole kiiremini, kui jõuab kontrollida, kas reklaam või uudis on päris.

Pettuste vältimiseks tasub olla ise valvas, kuid üha olulisemaks muutuvad ka tehnilised kaitselahendused, mis aitavad ohtlikke veebilehti blokeerida enne, kui kasutaja jõuab oma andmeid sisestada või makset teha.

Kuidas Elisa Netivalvur aitab?

Elisa Netivalvur kaitseb ohtlike veebilehtede, pahavara ja õngitsuslinkide eest. Kui kampaanias olev link viib teadaolevalt pahatahtlikule või kahtlasele veebiaadressile, blokeerib Netivalvur selle enne, kui kasutaja jõuab oma andmed sisestada.

Tehniliselt tähendab see seda, et Netivalvur kontrollib reaalajas, kuhu klõpsatud link kasutaja suunab, ning võrdleb seda teadaolevate ohtlike domeenide ja veebiaadresside andmebaasiga. Kui aadress on tuvastatud õngitsuslehe või pahavaralehena, katkestatakse ühendus enne, kui petuleht jõuab avaneda.

Eriti kasulik on selline kaitse laialt levivate petuskeemide puhul, mille veebiaadressid on turvateenustele juba teada. Kuigi täiesti uued petulehed võivad esialgu veel turvasüsteemidele tundmatud olla, täienevad ohunimekirjad pidevalt ning enamik laialt levima hakanud petulehti jõuab kiiresti ka kaitsesüsteemide radarile.

Kuidas kahtlast pakkumist ära tunda?

Enne ostu tegemist või kampaanias osalemist tasub korraks peatuda ja pakkumine üle vaadata. 

Ettevaatlikuks peaks tegema see, kui:

• toote allahindlus on märgatavalt suurem kui mujal;
• kampaania suunab ostma kohe ja jätab mulje, et pakkumine kaob minutitega;
• kasutatakse tuntud inimese pilti või nime;
• veebilehel puuduvad selged kontaktandmed ja tingimused;
• ettevõtte taust jääb ebaselgeks.

Kontrolli alati veebiaadressi ning guugelda ettevõtte nime koos sõnaga “pettus” või “scam”. Uuri, kas sama kampaania on üleval ka brändi ametlikul veebilehel või sotsiaalmeediakanalis ning kas ettevõte on olemas Äriregistris.

Kui oled juba kaardiandmed sisestanud või makse teostanud, võta kohe ühendust oma pangaga.

Kõige lihtsam on aga pettust vältida enne, kui makse või andmete sisestamiseni üldse jõutakse.

Enne maksmist kontrolli

Päris e-pood või ametlik kampaania ei lõppe ära, kui võtad paar minutit kontrollimiseks. Kui pakkumine nõuab kiiret otsust, lubab ebarealistlikult suurt võitu või väikese makse eest midagi väga väärtuslikku, on põhjust ettevaatlik olla.

Netivalvur aitab tõkestada ohtlikke veebilehti ja kahtlaseid linke, kuid kõige tõhusam kaitse tekib siis, kui tehnoloogia ja tähelepanelik käitumine töötavad koos.

Pea meeles: kui tuntud brändi toode maksab ootamatult kordades vähem kui mujal või reklaam nõuab kohest tegutsemist, peatu hetkeks, et pakkumine üle kontrollida.